Tehnoloogiauudised

17. august 2004, 00:00

EMT ettemaksukõnekaardi Simpel kliendid saavad alates juuli lõpust vaadata oma kõnede eristust ja saata MMS-sõnumeid. Kõneeristuseks tuleb minna EMT iseteeninduskeskkonda net.emt.ee. Simpel oli esimene Eestis müüdav kõnekaart, mis hakkas kõnede eristust internetis pakkuma. Esimese septembrini on kõneeristuse vaatamine tasuta, hiljem hakkab üks kõneeristus maksma 15 kr. EMT lepingulised kliendid on kõneeristust kasutanud juba ammu.

EMT iseteeninduse multimeediasõnumite (MMS) album võimaldab MMSe vaadata, vastu võtta ja ka edasi saata. Samuti saab neid saatmise eesmärgil ise koostada. Teenus on suunatud eelkõige klientidele, kelle telefon ei toeta MMSe või kes eelistavad arvutikeskkonda mugavuse pärast. Multimeediasõnumeid saavad EMT iseteeninduse kaudu lisaks Simpeli kasutajatele saata ka EMT lepingulised kliendid. Kui vastuvõtva poole telefon ei toeta MMSi, saab ta saabunud MMSist teavitava SMSi, mis juhatab kliendi EMT iseteenindusse sõnumit vaatama.

Narva kutseõppekeskuse lõpetanud noored moodustasid osaühingu TII Systems, mis hakkas tootma traadita interneti seadmeid. TII Systemsi tööks on antennide komplekteerimine, kuigi osa detaile valmistavad nad ka ise, kirjutas Päevaleht. Antennikomplekt maksab 6000 kr. Järgmise sammuna hakatakse Narvas valmistama elektroonikat, mis võimaldab edastada andmeid 25?30 kilomeetri kaugusele kiirusega kuni 11 megabitti sekundis. Katsepartii tellis tarkvarafirma Datel. Täna valmistatakse antenne põhiliselt Eesti jaoks, kuid neid on müüdud ka Soome.

USA uudisteajakiri Newsweek valis Eesti maailma parimaks riigiks tarkvara arendamise poolest, kirjutas Päevaleht. Newsweeki rahvusvaheline väljaanne kiitis Eesti infotehnoloogilist arengut ning märkis, et interneti kaudu telefoniteenust pakkuva Skype?i juht Niklas Zennström vaatab hea oskusteabe leidmiseks just Eesti poole. Ajakirja teatel on kiidetud ka siinse infotehnoloogia kolled?i lõpetajaid, kellest pooled leiavad tööd rahvusvahelistes firmades. Teine osa töötab paljudes väiksemates tarkvarafirmades Eestis. Kui suhteliselt odavale tööjõule lisada geograafiline lähedus Lääne-Euroopale, teeb see Eesti IT-spetsialistid eriti hinnatuks. Eestlastele meeldib kõvasti töötada. Mujal Euroopas võtavad inimesed tööd lihtsalt enesestmõistetavalt, ütles Niklas Zennström Newsweekile.

Eesti suurima arvutikaupade ja koduelektroonika hulgimüüja GNT poolaasta käive oli 310 miljonit, kasvades võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43%. Ühikuliselt kasvas müük poole võrra. GNT juhi Anti Kuiva sõnul on arvutikaubad tänu soodsatele hindadele leidnud ettevõtete kõrval tee ka inimeste kodudesse. Suurt müügi kasvu toetavad eelkõige eratarbijate kopsakad krediitkaartide limiidid, kinnitas ta. Eesti tarbija eelistab Kuiva ütlusel tunnustatud tootjaid ja vähetöökindlaid seadmeid naljalt ei osta. Suurima ehk 300kordse hüppe tegid Kuiva kinnitusel GNT müügis kodukasutajate DVD-mängijad. Kümme korda enam müüdi modemeid ja kõrvaklappe. Modemite müügi kasvu on põhjustanud eelkõige asjaolu, et kodudesse on jõudnud massiliselt ADSL-ühendusi, internetiühendusi ja koduarvuteid. Oluliselt on laienenud GPRS-modemite kasutus. Digikaamerate müük suurenes esimesel poolaastal viis korda. Digikaamera keskmine hind on aastaga langenud 30%. Traadita võrgu seadmeid nii kodu- kui ka ärikasutuseks müüs GNT kuus korda enam. Andmeturbetarkvara litsentside müük on kasvanud samuti kuus korda. Kuiva sõnul algab peatselt plasmaekraanide ostubuum.

Tartu linnavalitsus pidas juuli lõpus esimest korda elektroonilise istungi, neljast linnavalitsuse liikmest kolm osalesid sellel interneti vahendusel. Linnapea Andrus Ansip võttis istungist osa kodust interneti vahendusel, abilinnapea Hannes Astok GPRSi ja sülearvuti abil Manilaiult ning abilinnapea Laine Jänes Pärnu suvekohvikust WiFi-d ja sülearvutit kasutades. Elektroonilise istungi tegi võimalikuks Tartu linnavalitsuse kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mis põhineb IBM GoPro tarkvaral. Ainsana füüsiliselt istungite ruumis viibinud abilinnapea Sven Illing mainis, et elektrooniline istung võimaldab suvisel puhkusteajal võtta linnal kiiresti vastu otsuseid.

Rakvere linnavalitsus kavandab traadita munitsipaalinterneti rajamist, mida vähemalt esialgu saaks kasutada tasuta. Munitsipaalinternet oleks alternatiivne võimalus inimestele, kel pole võimalusi koju kommertspüsiühenduse soetamiseks. Esimene tugijaam paigaldatakse septembris Rakvere Soojuse korstnale. Rakvere Soojuse korstna otsas on tugijaama leviulatus kuni 2 kilomeetrit. Kuni 300 meetri kauguselt saab ühenduse alla 1000 krooni maksva WiFi-seadmega, kaugemal aga on vaja hankida kallim, kuni 3000kroonine seade. Septembris hakatakse ka linna interneti kasutajaid registreerima.

Rakvere abilinnapea Erich Petrovitsi sõnul soovib linn munitsipaalinternetiga pakkuda võimalikult suurele hulgale linlastest elementaarset püsiühendust, mille abil saaks inimene sirvida veebilehti, saata ja võtta vastu e-posti, kasutada internetipanka ning ajada asju riigi- ja omavalitsusasutustega. Linna eesmärk pole pakkuda kiiret andmesidet, mis võimaldaks kasutada keerukaid multimeediarakendusi või laadida serveritest alla mahukaid faile.

Seni arvutitevahelisi tasuta kõnesid pakkunud Skype hakkas juuli lõpust võimaldama odavat helistamist arvutist tava- või mobiiltelefonile. Skype?i uuest tootest nimega SkypeOut on kasu eelkõige kaugematesse riikidesse helistamisel. Kõne 22 riiki (sealhulgas USA, Kanada, Austraalia, paljud Euroopa riigid, aga ka Moskva ja Peterburi linn) maksab 25 senti minut. Ükskõik kust maailma nurgast Skype?iga Eestisse helistamine maksab 41 senti minut.

Skype?iga mobiilivõrku helistamine on reeglina kallim (kuid mitte USA puhul, seal ei sõltu hind sellest, kas helistatakse arvutist tavatelefonile või mobiilile). Nii maksab Skype?i kõneminut Eesti mobiilivõrkudesse üle viie krooni. Euroopa Liidu residentide arvel lisandub hindadele käibemaks 15%.

Skype?iga helistamiseks tuleb internetis krediitkaardiga osta kõneaega, miinimumsumma on kümme eurot (ca 160 krooni). Kõneminuteid müüb Skype oma kodulehel.

Skype on Eesti programmeerijate kaasabil loodud interneti kaudu helistamise tarkvara, mis tuleb installeerida oma arvutisse. Mitme kasutuskeele seas saab valida ka eestikeelse Skype?i versiooni. Vähem kui aastaga on Skype saanud üle seitsme miljoni registreeritud kasutaja.

Infot Skype?i kohta leiab ingliskeelselt veebilehelt www.skype.com.

Xerox sõlmis juuli lõpus partnerlepingu IT-kaupade hulgimüüjaga TD Baltic. Lepingu järgi hakkab TD Baltic tööle Xeroxi ametliku esindajana kõigis Balti riikides. Lepingu eesmärk on saavutada Xeroxi printerite ja multifunktsionaalsete seadmetega liidrikoht Balti kontoritehnika turul. ?Partnerlus TD Balticuga annab meile efektiivse logistika, laia edasimüüjate võrgu ning kogemused turunduse vallas,? ütles Xeroxi Balti kontori juht Janis Tsirch. TD Balticu Balti regiooni turundusdirektori Paavo Heili sõnul tugevdab leping Xeroxiga TD Balticu positsiooni multifunktsionaalsete seadmete, printerite ja koopiamasinate turul. Samuti rikastab kokkulepe TD Balticu kaubavalikut, lisas ta.

Balti riikide suurim IT-teenuste ja -lahenduste pakkuja MicroLink lõpetas juulist juunini kestva 2003/2004. majandusaasta 350,5 miljoni kroonise auditeerimata kasumiga. Tulemus sisaldab detsembris 2003 Delfi portaalide müügist ja mais 2004 telekommunikatsiooniseadmete tootja SAF Tehnika börsileviimisest teenitud kasumit. MicroLinki juhatuse esimehe Janis Bergsi sõnul sai firma hea kasumi kahe mittepõhitegevusala, SAF Tehnika ja Delfi müügist, samal ajal kui IT-teenuste ja -lahenduste osa teenis üle 12,5 miljoni krooni kasumit. MicroLinki auditeerimata konsolideeritud käive lõppenud majandusaastal oli 819,9 miljonit krooni, mis juunis 2003 toimunud arvutitootmise müügi tõttu oli 8% vähem kui eelmisel majandusaastal. Bergsi sõnul keskendub MicroLink nüüdsest IT-teenuste ja -lahenduste pakkumisele suurtele ja keskmise suurusega korporatiivklientidele. MicroLinkis töötab 535 inimest, neist 173 Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:43
Otsi:

Ava täpsem otsing