Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteri kuivust leevendab õhuniisuti
Kuiv õhk võib lisaks tervisele kahjustada ka mööblit, raamatuid ja toalilli.
?Keskküttega majades langeb õhuniiskuse tase kütteperioodil, eriti külmade ilmade puhul, kuna sel ajal on ka väljas õhuniiskus väga madal, tunduvalt normaalsest allapoole,? rääkis AS Transital direktor Heiki Vahar. ?Normaalne niiskustase jääb vahemikku 40-60%.?
Liiga kuiv õhk allergoloog Maie Laaniste sõnul allergiat küll ei põhjusta, kuid ometi kahjustab inimese limaskesti. Seda eriti allergikutel, keda kuiv õhk mõjutab tervetest veelgi enam.
Heiki Vahari sõnul on õhuniisuti vajalik ka hingamisteede haigusi põdevail inimestel. ?Väikelaste puhul peaks niiskustaset jälgima,? tõdes Vahar. ?Õhuniisutajat kasutatakse üldiselt öösiti,? lisas ta.
Õhuniisutajad jagunevad tööpõhimõtte järgi kaheks. Esimesed toimivad kuuma auruga, kus kuumutav element aurustab vee ja aur väljub seadmest ruumi. Teist liiki niisutajates kasutatakse ultraheligeneraatorit, milles vesi udustatakse ja tulemuseks on külm aur. ?Kasutamiseesmärk ja tulemus on lõppkokkuvõttes sama,? nentis Vahar.
Ultraheliga toimiv õhuniisutaja tuleks paigaldada kindlale alusele umbes meeteri kõrgusele põrandast, sest külm aur kipub allapoole vajuma. Kuumaõhuniisutaja võiks paigutada sellest madalamale. Kuum aur võib liiga lähedale sattudes põletada. ?Vaevalt täiskasvanuga seda juhtub, aga väike laps võib oma näpu auruava ette toppida,? ütles Vahar.
Külma auru tekitamiseks tuleks kasutada destilleeritud või filtreeritud vett, sest tavaline kraanivesi sisaldab liiga palju mineraale, mida ultraheli samuti lõhustab. ?Tulemuseks võib olla kerge tolm,? ütles Vahar.
Üldiselt on kodukasutuseks mõeldud niisutajad arvestatud umbes 20 m2 suurusele pinnale. Kuumaauruniisutaja jõudlus jääb tavaliselt vahemikku 600-800 ml tunnis ja ultraheliga töötaval niisutajal 200-300 ml tunnis. ?Kuigi ma ei ütleks, et nende vahe kasutamisel 2-kordne oleks, mõlemad toimivad,? rääkis Vahar.
Kahe tüübi suuremaks erinevuseks on voolutarbimine. Kuumaauruniisutaja tarbib kuni kümme korda rohkem elektrit. Kuuma auruga töötava niisuti saab kätte 500 krooniga, ultrahelil töötav niisuti maksab veidi alla 1000 krooni.
Autor: Kristo Mäe