Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Motomuusikal polnud üldsegi paha
Olen üks neist vähestest, kel õnnestus kurikuulsat motomuusikali Pirital vaatamas käia. Selle etenduse põhjal ei oleks ma küll osanud ennustada, et esimene etendus ka viimaseks jääb.
Muidugi polnud see muusikal mingi kultuurisaavutus, aga kindlasti ka mitte kehvem kui mõni sel suvel mängitud/mängitav laadapalagan, ja kenal suveõhtul aitas vaadata küll. Muide, velodroomile paigutatud pingiread olid rahvast täis. Miks järgmised etendused ära jäid, ei saa aru.
Kas tõesti peab iga lavastusega kohe ja hästi rikkaks saama ja kui esimestel esinemiskordadel rahvamassid üksteist jalge alla ei talla, on üritus ebaõnnestunud?
Muud midagi, aga näitlejaist on kahju, sest nemad tegid oma tööd tõesti hästi. Häbi ei pea tundma mitte nemad, vaid need, kes asja korraldasid või õigemini korraldamata jätsid.