Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viina Liit nõuab rahandusministrilt õlle ja siidri aktsiisi kahekordistamist
Saku Õlletehase juhi Cardo Remmeli hinnangul on aga õlle ja viina erinev maksustamine loomulik.
Kirjas rahandusminister Taavi Veskimägile nõuavad viinatootjad kange alkoholi aktsiisi tõstmist seni plaanitud 15 protsendi asemel vaid 5 protsendi võrra. Õlle ja siidri aktsiisi võiks aga Viina Liidu liikmete arvates kahekordistada.
Viina Liidu juhatuse hinnangul ei teeni praegune aktsiisi tõstmise kava alkoholi tarbimise vähendamise eesmärki, sest joomist alustavad noored enamasti lahjast alkoholist.
Liidu juhatuse esimees Aleksander Skoblov ütles, et ei saa aru, miks õllele ja siidrile eeliseid tehakse, kui näiteks long-drink?id on maksustatud kõrgema, piirituse aktsiisimääraga.
Skoblovi sõnul pole nii järsud aktsiisitõusud majanduslikult põhjendatud. ?Tõus võiks olla 2?3% aastas,? lausus ta.
Saku Õlletehase juhi Cardo Remmeli sõnul on ELi maades kange ja kerge alkohol teadlikult erinevalt maksustatud. Remmeli sõnul on see osa alkoholipoliitikast, mille eesmärk on absoluutalkoholi tarbimist vähendada ehk rahva tervist parandada.
?Juba täna on õlled võrreldes kangete alkohoolsete jookidega Eestis raskemas konkurentsisituatsioonis. Väide, et lahjad alkohoolsed joogid oleksid noorte seas nii-öelda alustuseks, ilmselt enam ei kehti, kui vaadata tänavapilti,? lisas ta.
Remmel juhtis tähelepanu asjaolule, et täna on müügil ja väga suure turuosa saavutanud odavad viinad. ?Viina annab samuti lahjendada ja kui see on odavam, siis pigem minnakse seda teed. Lihtsalt iga korraga ilmselt lahjendatakse ja segatakse vähem,? selgitas ta.
Tootjaliitude andmetel kasvas aastal 2003 kangete alkohoolsete jookide kogumüük Eestis võrreldes 2000. aastaga 54%. Samal ajal on lahjade alkohoolsete jookide kasv olnud 11%.