Kreenholmi tulemused näitavad langust

?Hoolimata sellest, et kannatame endiselt eelmise aasta kõrgete puuvillahindade tõttu, on Kreenholmi olukord näitamas mõningat paranemist,? ütles Kreenholmi emafirma Boras Wäfveri tegevjuht Thomas Widstrand eile. Boras Wäfveri poolaastaaruandes seisab, et Kreenholmi käive ja müük ei ole esimesel poolaastal arenenud oodatud suunas ning seetõttu pole võimsusi saanud kasutada ratsionaalselt.

Kuigi Kreenholm näitas eelmise aasta esimesel poolel kasumit, lõpetas ettevõte 2003. aasta 64miljonilise kahjumiga. ?Kreenholmi olukord on praegu kindlasti hullem kui eelmisel aastal,? tunnistas Widstrand, teatades, et järgmisel aastal peab Kreenholmi töötajate arv kahanema 3500ni. Aasta alguses oli Kreenholmis palgal 4400 inimest, aprilliks koondati neist üle 200 ning järgmise aasta alguseks jääb töötajaid alles 3800.

Kreenholmi juhi kohalt eelmise aasta aprillis lahkunud Meelis Virkebau, kes nüüd juhib tekstiiliettevõtet Baltex 2000, arvas, et ühelegi ettevõttele ei mõju sagedane juhivahetus hästi.

?Selline ebastabiilsus heidab halba varju,? sõnas Virkebau. ?Ümberkorraldused on väga vajalikud, aga ei saa ka nii elada, et teed kogu aeg ümberkorraldusi.? Juhivahetust on Kreenholmi töötajad viimase kahe aasta jooksul pidanud nägema kahel korral.

Sünteetiliste autovaipade ja -tarvikute tootja, ASi Mistra-Autex juhi Priit Tamme sõnul pole Kreenholmi lootus kindlasti veel kadunud ? kui 1998.?2002. aastal teenis Mistra-Autex kokku kuni 49 miljonit kahjumit, siis tänaseks on ettevõte jõudnud kasumisse. ?Kuigi eks nad muidugi lollisti tegid, et kohaliku direktori minema viskasid ja targa välismaalase asemele võtsid,? ütles Tamm olukorra kohta Kreenholmis. ?Eesti oludes selline lahendus ei pruugi toimida.?

Õiget valemit Kreenholmi päästmiseks tekstiilitöösturid siiski ei tea, sest neil puudub ülevaade, mis firmas toimub.

?Ma arvan, et sellisel kujul Kreenholm vastu ei pea,? ütles siiski ASi Mivar juht Aado Rulli, kelle sõnul peaks Kreenholm spetsialiseeruma disaini ja viimistluse peale selle asemel, et kangast toota. ?Ka ei suuda ta võistelda Pakistani, India ja Hiinaga, sest hinnavahe on väga suur Kreenholmi kahjuks.?

?Tahaks loota, et nad ikka suudavad püsima jääda, kui pingutavad ja õigeid otsuseid vastu võtavad,? ütles ASi Toom Tekstiil finantsjuht Aare Nõges. ?Baltika ju suutis põhjas ära käia ja nüüd liigub jälle ülespoole.?

Kuigi numbrid näitavad tekstiilitööstuses poolaasta möödumist üsna stabiilselt, kurdavad tootjad ise, et olukord turul on läinud nende jaoks raskemaks. Negatiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga, sest suurem osa toorainest tuuakse sisse kolmandatest riikidest. Lisaks andis eelmisel aastal nii mõnelegi tootjale soodsama tulemuse dollari kõikumine.

Aado Rulli sõnul on aeg praegu keeruline, sest põhitooraine hinnad on tugevalt seotud nafta hinnaga. ?Varustajad ütlevad kõik, et kui täna ostate, siis ütleme hinna, aga pikema aja peale kokkuleppeid on raske teha.?