Läti meelitab Eesti juhte

Sirje Rank 19. august 2004, 00:00

Ka on Riias mitmete väliskontsernide Balti peakontorid.

Eestlastele on Lätis töötamine hea kogemus, ütles Helina Tuvike, Baltimaade suurima hotelliketi Reval Hotels Balti riikide müügi- ja turundusdirektor. ?See on siiski välismaa, samas vahemaa on lühike ja suuri muutusi ei too.? Ka palk on suurem.

Konsultatsioonifirma Fontes RI küsitluste andmeil on tippjuhtide palgad Lätis Eestiga võrreldes 15-18% kõrgemad. Üle 200 töötaja või üle 236 miljoni kroonise käibega firmas on tippjuhi kuupalk Lätis 47 000-106 000 krooni. Ka palgakasv on Lätis kiirem, sest majandus kasvab kiiremini.

Mullu kasvasid palgad reaalnäitajates 7,2%, tänavu tuleb kasv ilmselt 5,5% prognoosist kiirem, ütles Fontes RI juhatuse esimees Kaspars Kaulins.

Tolliterminaali Tranzitu Terminals lätlasest juhi nõunik Paavo Kollom jagab eestlased Lätis kolme liiki. Esmalt need, kes on oma firmaga Lätti laienenud. Siis need, kes Läti firmadesse juhiks kutsutud. Kolmandaks need, kes töötavad Lätis rahvusvahelistes kontsernides. Nii nagu Marit Aas, suurkontserni Unilever Balti turu tootejuht toiduainete alal või Microsoftis, L?Orealis, Colgate?is töötanud-töötavad eestlased.

Viimasest võib lahku lüüa Eesti kaudu Lätti laienenud välisfirmade töötajad, kellest paljud on lähetatud Läti haru käima lükkama. Eriti armastavad seda mudelit soomlased, ütleb SuperNetto kaupluste keti juht Lätis Aldo Dapon.

Ka Eesti investorite ostetud firmades on Eesti juhid - nagu Baltimaade suurimas naistepesu tootjas Laumas, mille kevadel ostis Alta Capital.

?Eestlasest juhil on kergem teha raskeid otsuseid, pole isiklikke sidemeid,? ütles Paavo Kollom. Nad on objektiivsemad, pragmaatilisemad, oskavad paremini keeli.?

?Lätlased ja leedulased on paremad suhtlejad, eestlased saavad paremaid tulemusi,? ütles Aas. ?Eestlased on agressiivsemad, teatud etapil on see vajalik,? ütles Dapon.

Kaulins hindab need väited pigem stereotüüpideks. ?Määrab ikka professionaalne kogemus, juhiomadused, mitte rahvus,? ütles ta. Samas möönab ta, et kultuurilised erinevused on siiski selgelt tunda. Ent head karjääri on teinud ka lätlased ja leedulased.

"Neid eestlasi, kes tulid Lätti koos Eesti kaudu tulnud välisinvesteeringutega hakkab juba vähemaks jääma, kohalikud võtavad üle,? rääkis Kaulins Hansapanka näiteks tuues. ?Samas neid, keda rahvusvahelised kontsernid on palganud Balti juhtideks, on rohkem.? Näiteks SEB grupi Riia peakontoris on palju eestlasi.

Aldo Dapon, kes oli omal ajal Säästumarketite arendusjuht Eestis, saadeti 2003. a algusest Kesko poolt sama kontseptsiooni SuperNetto nime all Lätis juurutama. Siis oli Lätis üks SuperNetto kauplus, täna on neid üle riigi 18 ning aasta lõpuks 25?27. Keti käive on kasvanud 13 korda, küündides juulis 61 miljoni kroonini, töötajaid on umbes 280.

Daponi sõnul oli säästukontseptsiooniga turule tulek Lätis vaevalisem, sest siin oli ees Leedu VP Market ja konkurents tihe. Lisaks oli lätlastel raskusi keti kontseptsioonist aru saamisega. Perspektiivis tuleb SuperNetto kauplusi Lätti 60-65, räägib Dapon, kelle enda ametisse võib muutusi tuua Kesko ja ICA ühisfirma.

Tallinnast Olümpia hotellist oma karjääri alustanud Helina Tuvike on 2003. aasta lõpust Norra firmale Lindstow International kuuluva hotelliketi Balti turu müügi- ja turundusdirektor.

?Vastutan Reval Hotelsi müügikäibe eest, mis on aastas ligi 700 miljonit krooni,? ütles Tuvike. Lisaks on tema alluvuses kolm müügiorganisatsiooni ? Eestis, Lätis ja Leedus ? ning esindajad Soomes, Saksamaal ja Norras.

Juulis oli Reval Hotel Latvija täituvus 97%, keti teise hotelli Riias Ridzene täituvus on paranenud 7?8% 70 protsendile, ütles Tuvike, kiites eelkõige lennufirmasid, kelle piletihindade langetamine ning uute marsruutide avamine on Riiga saabumise turistidele palju lihtsamaks teinud. ?Ryanairi tulek on Lätile väga hea, oleks olnud ka Eestile.?

Seevastu sadam on Riias probleem ? kruiisilaevu on vähe ning korralikku laevaühendust ei ole. Sügisel algavad Reval Hotel Latvija juurdeehitustööd, mis lisavad 200 hotellituba, peaksid elavdama ka konverentsiturismi ning tasandama tegevusala sesoonsust, räägib Tuvike.

Elmer Maas kutsuti Laima müügidirektoriks Paulig Balticust 2001. aaastal, kui ta oli 27 aastat vana.

Maasi vastutada on Laima aastas enam kui 600 miljoni krooni suurune käive. Riias Maasi kabinetis turritav papist tulpdiagramm näitab selleks aastaks seatud eesmärke ? suurendada eksporti 40% ning käivet Läti turul 20%.

Lisaks on Elmer Maas Läti suurima maksumaksja esimene välismaalasest juhatuse liige. ?See oli huvitav väljakutse,? ütles Maas, varjamata, et ka palka pakuti Läti firmas oluliselt rohkem.

Maasi Laimas oldud aega jäävad suured struktuurireformid ? firma tooteportfelli on 800 artiklilt kärbitud 300-le ning töötajaskonda ? arve nimetamata ? oluliselt vähendatud.

Elmer Maas ise peab oma suurimaks saavutuseks Laimas Baltimaade tugevaima müügi- ja marketingiorganisatsiooni loomist. Kokku töötab Läti magusatootjas 13 eestlast, neist kõik peale Maasi Laima Eesti esinduses.

Paavo Kollom, kes läks kolm aastat tagasi Lätti oma ekspedeerimisfirmaga IK Speditor, nõustab täna Läti ühe suurema terminaali Tranzita Terminals lätlasest juhti strateegia ja tulevikuplaanide alal.

?Asi läheb huvitavaks, talvel tuleb turu ümberjagamine,? ennustas Kollom. Ka Tranzita Terminals kaotas ELiga ühinemise järel kolmandiku realiseerimise netokäibest, kuid on ikka kasumis. ?Enamus Läti tolliladusid nii heas seisus ei ole.?

?Püüame pakkuda võimalikult laialt kõiki teenuseid,? rääkis Kollom sellest, kuidas Läti ELi astumisega ära langenud äri on kavas korvata . Hangitud on kõik litsentsid ja tehnika ning laopinda 2000 ruutu juurde ehitatud. Lisaks meeldib kalleid kaupu vedavatele Venemaa klientidele, et terminaalis on iga posti otsas turvakaamera. ?See on imid?i jaoks,? ütles Kollom, ?vaja on seda läinud üks kord.?

Läti-Vene pingelised poliitilised suhted pole äri kahjustanud. Küll aga kahjustavad need Läti imid?it välismaal ? Lääne klient ei riski ja läheb Soome. Nii on uusi kliente raske saada, ütles Kollom.

Maist, kui Eesti kapitalile kuuluv investeerimisfirma Alta Capital ostis naistepesu tootja Lauma, on selle president ja juhatuse esimees Indrek Rahumaa. Augusti alguseni ka tegevjuht, kuhu nüüd on leitud kohalik - õlletootja Cesu Alus endine peadirektor Edgar Stelmahers. Lauma palgalehel on 1450 töötajat, käive oli mullu 472 miljonit krooni.

Esimeste kuudega on selgunud investeerimisvajadus ? tänavu vähemalt miljon eurot, kokku edaspidi kolm miljonit, ütles Rahumaa. Turgudest on ELis sihikule võetud Prantsusmaa ja Inglismaa, kus saadud ka esimesed tuntumad kliendid ? Christian Dior, Chantelle, Le Bourget, Luxam. Tooteid on palgatud disainima Prantsuse firma Aubade endine peadisainer Eric Leroy. Teise poole käibest peaksid andma Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Baltimaades on Lauma turuosa 15%, Eestis veidi suurem.

Rahumaa ütles, et hakkab edaspidi rohkem tegelema strateegiaga. Seni oli vaja tagada omanikevahetuse järel ettevõtte stabiilne areng, panna paika tegevjuht ja arengukava.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:40
Otsi:

Ava täpsem otsing