Vene kalastamise eripära

Reigo Kuivjõgi 19. august 2004, 00:00

Koola poolsaarel asuvad maamuna ühed parimad lõhe- ja forellijõed muutuvad kalastusturistide seas järjest populaarsemaks. Teisel pool põhjapolaarjoont, keset pea läbimatut, kuid imekaunist ning vaikset tundrat suubuvad Valgesse merre suured jõed Varzuga, T?apoma, Strelna, Pjalitsa ja T?avanga. Need on tuntud just oma puhta vee, kärestikulise voolu ning rikkalike lõhevarude poolest. Kõik see on ideaalne kooslus lõõgastava kalastusmatka ihalejatele. Kalavarud on sealsetes jõgedes niivõrd rikkalikud, et isegi algaja kalamees jääb vaid harva saagita. Vähem kui kahekiloseid lõhesid naljalt landi otsa ei hakkagi. Suurimad isendid kaaluvad sealsetes jõgedes aga kuus kuni üheksa kilo.

Sisuliselt ainuke ?kiirtee? Koola poolsaare põhjatipu lähedale on Peterburi?Murmanski maantee. Üliigav maantee on justkui joonlauaga tõmmatud. Kuni silmapiirini viib sirge, kuid soise aluspinnase tõttu auklik maantee ning teispool silmapiiri kordub täpselt sama vaade. Ja nii 1200 kilomeetrit. Selline tee viib Varzuga külani ning jõeni, kus sõidutee lihtsalt ära lõppeb. Edasi pääseb vaid kas mööda mere- ja õhuteid või militaarse roomiktransportööri, vezdehod?iga läbi ürgtundra. Ühtegi riiklikku küladevahelist teed ei eksisteeri.

Üldjuhul asuvad sealsed pisikesed kalurikülakesed samanimelise jõe suudmes. Suurimates külades elab suveperioodil kuni paarsada elanikku. Karmiks talveperioodiks kolivad paljud nelisada kilomeetrit eemale suuremasse asustatud linna. Talvede karmust sealsetes külades näitab seegi, et korraga maas olnud lumekatte paksus on seal küündinud nelja ja poolele meetrini ning 50kraadised ja käredamad pakased ei ole seal samuti miski haruldus.

Suurema osa ajast kalastasime ja matkasime T?avanga jõe ümbruses ning samanimelises külas. Külla pääsemiseks tuli kasutada mitu tonni kaaluva ning ühe kilomeetri läbimiseks tervelt liitri kütust tarbiva roomikauto teeneid. Roomikuga ühe kilomeetri läbimine maksab kohalike tariifide järgi viis dollarit ehk ligikaudu 65 Eesti krooni. Keskmine vahemaa kahe küla vahel on aga kuni 100 kilomeetrit, mis teeb sellise reisiotsa hinnaks 6500 krooni.

Sõit piki mõõna tõttu vabaks jäänud Valge mere puutumata rannikut pakkus hingematvaid pilte. Roomiku katuselt avanes ühelt poolt vaade Põhja-Jäämere ühele osale, Valgele merele, kus sagedasti võib peale sattuda valgevaalade parvele. Teisel käel paistis kuni silmapiirini soine ürgtundra, mis on koduks huntidele, karudele, põhjapõtradele ning metsikute hobuste karjadele.

Hobused lasti pärast Nõukogude Liidu lagunemist sealsetest hobusefarmidest vabasse loodusesse. Kohalikud kütivad kõiki metsloomi, kuid hobuseliha süüakse seal vaata et isegi kõige rohkem. Samuti ei ole kohalikele karuga kohtumine mingi haruldus ning levivad lood, kus karu olevat kellegi saunaakna puruks löönud või ketikoera koos kaelarihmaga nahka pistnud. Ise õnnestus näha vaid värskeid karu jälgi ning väljaheiteid.

Lühikest kasvu kohalike, pomooride külas elab palkhüttides ligikaudu sada elanikku. Külas on algkool, kus õpib kolm last, ning kauplus, kuhu oli viimati kaupa toodud kaks kuud tagasi, kui meie seal olime. Seepärast oli poekeses saadaval vaid peaasjalikult kolm ahjuluuki, üks pidulikum naistesärk, kondenspiima ja ?ampanjat. Viimast seepärast, et keskmiselt 450kroonise kuupalgaga kohalikud põlgavad elitaarjoogi selle kõrge hinna ja väikese alkoholisisalduse pärast ära. ?ampanjast ostsime poe tühjaks, kuid ahjuluugid ja naistesärk jäid meist sinna maha.

Meie peamiseks toiduks sel kahenädalasel retkel oli vast püütud lõhe erineval moel ning kodust kaasa ostetud erinevad kiirpudrud. Peale sai rüübata teed segatuna kodumaise piirituse või kohalike käest ostetud metsamarjadest valmistatud 70kraadise samagonniga. Viimasest oli kuhjaga abi külma peletamisel, sest ööbimiskohaks oli öökülmadest hoolimata pelgalt magamiskotiase pehmel tundrasamblal. Ka juunis on öökülmad seal väga tavalised. Mitmes kohas ei olnud isegi lumi jõudnud veel täielikult ära sulada. Jahedatest öödest tingitud mõningase ebamugavuse kompenseeris aga asjaolu, et sel hetkel puudusid piirkonnas suveajal väga tavalised tüütud sääseparved.

Olime askeetlikule matkale minnes jätnud teadlikult maha nii kõikvõimalikud kommunikatsioonivahendid kui ka käekellad, lisaks muutus ajaarvamine veelgi raskemaks valitsenud polaarpäeva tõttu. Kuigi päikese loojumise ja tõusmise vahe oli pelgalt veerand tundi, ei läinud kordagi isegi hämaraks. Samas lõi lõpmatu valgus sassi ka meie bioloogilise kella, mis oli harjunud lülitama organismi unere?iimile pimeduse saabudes. Kuna magades jäi nägu pidevalt magamiskoti avast välja paistma, siis tekitasid kogu aeg paistev päike ning sage pluss- ja miinuskraadide vaheldumine näonahale nii palju pahandust, et pärast kümmet metsas veedetud päeva hakkas ninalt ja põsesarnadelt kooruma mitmest kihist koosnevaid nahakorpe. Tõenäoliselt oli sealne karm kliima ka põhjuseks, miks kohalikud nägid alati mitukümmend aastat vanemad välja, kui nad tegelikult olid.

Lisaks muutuvast kliimast tingitud naha murenemisele tekkisid metsas ka probleemid harjumuspärase hügieeniga. Kui hambad ja näo saab vaevata paarikraadises jõevees pestud, siis pea ja ülejäänud ihu kasimine oli talisuplusega mitte tegelenud inimestele ikka korralik katsumus. Üleni puhtaks pesta saigi end reisi jooksul vaid korra, kui ehitasime rannakividest jõe äärde algelise sauna. Pealt kinnist kiviahju kütsime pideva tulega viis tundi, tõmbasime ahju peale kile ning selle all andsid kivid enam kui tund aega veel piisavalt sooja. Vaid pärast korralikku kuumust ja higistamist ei tundunud vähemalt hetkeks jõevesi ülearu jahe.

Kõikidest katsumustest hoolimata usun, et nii-öelda levist väljas matk peaks olema inimese iga viisaastaku kohustuslik ettevõtmine.

Sellisel rännakul tekib küllalt palju hetki, mil saate lihtsalt mõelda. Kahjuks ei jää selleks tegevuseks argirutiinis aega ning pärast metsaretke tunduvad nii mõnedki varem koormanud mõtted, mured või ülesanded hoopis lihtsamate või tähtsusetumatena.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:26
Otsi:

Ava täpsem otsing