Algas võidujooks tuuleparkide rajamisele

Sirje Niitra 23. august 2004, 00:00

Praeguseks on Eesti Energiasse laekunud 16 taotlust tuuleenergia tootmiseks. Nende projektide teostamine tagaks 60 000 pere elektrivajaduse. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Jaan Tepp ütles, et kui algul käisid pinda sondeerimas peamiselt sakslased, siis nüüd tunnevad asja vastu rohkem huvi Skandinaavia maade esindajad ja ka venelased.

?Buum on esialgu rohkem virtuaalne,? sõnas Tepp, kelle sõnul kohalikud ettevõtjad alles positsioneerivad ennast sellel turul ja otsivad rahastamisvõimalusi. Ühe MW tuuliku püstipanek läheb maksma 16 miljonit krooni. Kaks korda võimsamate tuulikute rajamine 20?25 miljonit krooni. Lähima aasta jooksul kavatsetakse tuuleparkidesse investeerida 500 miljonit krooni.

Kui kõik kavandatavad projektid teoks saavad, siis oleks Eesti tuuleparkide võimsus üle 300 MW ja koguinvesteering sellesse sektorisse 6 miljardit krooni.

Keskkonnaministeeriumist on võimalik iga projekti kohta taotleda maksimaalselt toetusraha viis miljonit krooni, kuid ka need võimalused on Tepi sõnade kohaselt piiratud. ?Paljud arendajad saavad küll riskikapitali kokku, kuid jäävad omakapitali kokkuajamisega kimpu,? tõdes ta.

Et tuuleenergia tootmine ära tasuks, peaks Eesti Energia tuuleparkidelt ostetava elektrienergia kWh hinda tõstma praeguselt 76 sendilt 98 sendile. Kodutarbija jaoks tähendaks see aastaks 2010 hinnatõusu 2 sendi võrra ühe KWh eest. ?Vastu saame aga puhtama looduse ja väiksemad saastetasud,? lausus Tepp.

Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ütles, et tuulikuid tuleks Eestis püsti panna nii palju kui võimalik, sest tegu on loodust säästva energiatootmisega, kuid seda ei tohiks teha kellegi teise arvel.

?Kui tuuleenergia hinnaks on loodushoid, siis nii tuleks ka öelda ja lisaraha peaks tulema keskkonnamaksudest, mida põletajad maksavad ja tuulajad ei maksa,? lausus ta. Riigile kuuluvat Eesti Energiat ei tohiks tema hinnangul sundida elektrit kallilt kokku ostma.

Jostovi sõnul pole tuuleparkide rajamine praegu Eestis väga perspektiivikas äri, sest neid kohti, kus kogu aeg piisava tugevusega tuul puhuks, pole kuigi palju. Põlevkivienergiale ta seejuures mingit ohtu ei näinud, sest elektri tarbimine kasvab igal aastal 2,5?3 protsenti ja kümne aasta pärast on see juba 30% suurem kui praegu.

Praegu tegutseb Eestis kolm tuuleparki seitsme tuulikuga. Prognoosi kohaselt tegutseb Eestis viie aasta pärast umbes 60 tuulikut.

Hiiumaale pandi esimene kasutatud tuulik 1997. aastal püsti Taani riigiabi raames, Saaremaal Sõrve sääres töötab samuti kolm väiksemat sorti kasutatud tuulikut.

Virtsu kolmest tegutsevast tuulikust kuulub üks Eesti Energiale ja kaks Saaremaa firmale Roheline Ring. Selle üks omanikke Tullio Liblik ütles, et tegu on tulevikku suunatud projektiga. Praegu on tuuleenergia hind Eestis üks Euroopa madalamaid ja sellega toota ei tasu. Roheline Ring on omadega plussis tänu sellele, et on edukalt müünud ka oma sellealaseid teadmisi. Huvilised on seni olnud põhiliselt kohalikud ettevõtjad.

Oma esimese tuulepargi projekti teotuseks sai Roheline Ring Euroopa Liidust 3,3 mln kr, mis moodustas 14% kogu investeeringust. Libliku hinnangul on tuulepargi rajamine kulukas ja aeganõudev, mistõttu paljud küll broneerivad endale liitumisvõimaluse, kuid hiljem siiski loobuvad.

?Tuult jätkub aga Eestimaal kõigile ja kutsun asjalikke inimesi seda ära kasutama,? tegi ta üleskutse. Liblik ise on käsile võtnud juba uue tuulepargi rajamise Rõustesse ja mõlgutab mõtteid kolmandastki.

?Meil kulus ideest teostuseni jõudmiseks viis aastat,? ütles OÜ Pakri Tuulepark juhataja Hannu Lamp. Täna on Pakri poolsaare tippu tuleval tuulepargil teed valmis, septembris rajatakse vundament, oktoobris paigaldatakse tuulikud ja detsembris alustavad esimesed neist rohelise energia tootmist.

Kokku tuleb Pakri poolsaare tippu kaheksa masinat. Lambi sõnul on tegu ühtede maailma suuremate ja tootlikumate tuulegeneraatoritega. ?Väikeste ja ka kasutatud masinate peale pole mõtet maad raisata,? lausus ta.

Rohelise energia müük on Lambi hinnangul praegu Eestis seotud suurte riskidega ja ilma abirahata toime ei tule. Pakri tuulepargile õnnestus lisaraha hankida, müües näidisprojekti raames Soome ?puhast õhku? ehk õhku paiskamata jäävat süsihappegaasi.

Kokku läheb Pakri tuulepark maksma 375 mln kr, millest 30 mln tuleb vähendatud kasvuhoonegaaside müügist Soome. Umbes sama palju saab euroliidust teadusraha uue tehnoloogia katsetamiseks. Investeerimisettepanek on tehtud ka Eesti Energiale. Teises etapis plaanib ettevõte püstitada Paldiskisse veel 22 tuulikut, mille rahastamise osas süsihappegaasi müügist laekuva tuluga õnnestus hiljuti kokkulepe sõlmida Hollandiga. Seejärel tuleb Türisallu 13 veidi väiksemat tuulikut.

Eesti Energia teatel on populaarsemaks piirkonnaks tuuleparkide rajamisel Eesti läänerannik ja saared, kus on aga suhteliselt nõrk elektrivõrk.

Põhiprobleemideks on pinge kõikumine ning elektrivõrgu läbilaskevõime. Eesti Energia Põhivõrgu kliendihalduri Marie Kalmeti sõnul on lahenduseks piirkondliku võrgu tugevamaks muutmine, millega praegu aktiivselt tegeletakse.

Liitumistaotlusi on esitatud ja pakkumisi väljastatud ka Kirde-Eesti regiooni, kus Põhivõrgul on tugev võrk, kuid sealgi on elektrituulikute koguarvu piiravaks teguriks reservvõimsuse suurus. Lisaks elektrivõrgu tehnilistest piirangutest tulenevatele probleemidele tuuleparkide liitumisel on teiseks oluliseks kriteeriumiks maa omamine. Tuuleparkidele sobivaimad asukohad on mereäärsed piirkonnad, kus vaba maa ressurss on piiratud. ?Kohtades, kus on piisavalt tühja maad ja head liitumisvõimalused elektrivõrguga, ei pruugi jälle tuul puhuda,? rääkis Kalmet.

Riskide maandamiseks soovivad paljud tuuleparkide arendajad teha koostööd Eesti Energiaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing