Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtluse kestmise ainus võimalus: alandada tulumaksu

Ants Veetõusme 23. august 2004, 00:00

Olles olnud nüüd juba üle 100 päeva Euroopa Liidus, hakkame aru saama, et liidus olles kehtivad ka meile liidu seadused, meeldivad need neile või mitte. Meieni on jõudnud teadmine, et meie tulumaksuseadus sellisel kujul kehtib veel aastal 2008, mitte kauem.

Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse tagatis. Praegune süsteem on üldjoontes rahuldav, mistõttu tuleb hoiduda järsust maksusüsteemi muutmisest ja iga vajalik põhimõtteline muudatus peab olema otsustatud vähemalt aasta enne jõustumist, seejuures on hädavajalik muudatuste igakülgne arutelu kõigi asjaosalistega.

Maksustamise eesmärk on riigi tegevuseks vajalike tulude saamine. Maksusüsteemi rakendamine muudel eesmärkidel on vastuolus riigi ja omavalitsuste fiskaalhuvidega. Seetõttu tuleb hoiduda regulatiivsete eesmärkide seadmisest. Maksuseadused ei sobi sotsiaalpoliitika vahendeiks.

Juba 2001 tegi Euroopa Komisjon (EK) esialgse ettepaneku hakata analüüsima võimalusi tulumaksubaasi harmoneerumiseks liidus, mistõttu ei saa rääkida mingist väga uuest ideest. Nüüd vaid palus komisjon liikmesriikidelt põhimõttelist nõusolekut asjaga jätkamiseks ja detailide väljatöötamiseks.

Tänaseks pole veel EK-l koostatud kindlaid kriteeriume, mille järgi toimuks maksubaaside ühtlustamine, ning Eestil on võimalus siis oma sõna sekka öelda.

Meil peaks olema veel meeles 15 aasta tagune kogemus ühe teise liidu ühtsetest maksubaasidest ja -määradest. See kogemus näitas, et ka sel juhul arenesid erinevad regioonid väga erinevalt. Ja määrav polnud niivõrd ressursi kvantitatiivne olemasolu, vaid just olemasoleva ressursi kvalitatiivne kasutamine. Kui N. Liidus sai Eesti edukalt ära kasutada oma kõrget intellektuaalset taset võrreldes teiste regioonidega, siis ma pole kindel, et meie praegune intellektuaalne tase võrreldes ELi enamiku regioonidega on kõrgem. Äkki peaksime kartma, et oleme ses süsteemis liiga vähe sees olnud, et teistega selles mõttes sammu pidada. Järelikult saab meie eesmärk olla vaid maksubaaside ja -määrade võimalikult vähene ühtlustamine.

Kuigi Eesti üldine maksukoormus on suhteliselt madal, ei ole see paljude maksude osas ometi nii. Tulumaksumäär on meil kõrgem kui mitmel naaberriigil, nii et selle alandamine on ainuke võimalus meie ettevõtluse vee peal püsimiseks. Tööjõu maksustamine on meil ülikõrge, selle näitajaga oleme kindlalt ?parimate? hulgas. Vaid mõnes üksikus riigis Euroopas on see meist kõrgem.

Samas on selge, et sotsiaalmaksu alandamine ei tule kõne alla, kuigi mõni valitsuspoliitik on sellele vihjanud. Ent sotsiaalminister on ka otse välja öelnud, et see saab toimuda vaid ettevõtjaile suuremate kohustuste panemisega.

Palju tuuakse meile eeskujuks suuri ELi riike, kus maksukoormus ja ka elatustase on väga kõrged. Soovitused tõsta ka meil maksukoormust ei lähtu olukorrast maailmas, vaid emotsioonidest, et maksude tõstmine aitab meid kõigist hädadest üle. Tegelikult on nende riikide kõrge maksukoormus tulenenud sõjajärgsest poliitikast, kus toimus äge heitlus erinevate ?ismide? allesjäämise nimel. Tänaseks on olukord muutunud, sõjast on möödas üle poole sajandi ja kõik riigid liiguvad maksukoormuse alanemise suunas. Loodetavasti ei taha Eesti olla maksupoliitikas vastuvoolu ujuja.

Kõigepealt peaksime endale aru andma, mis meil on ja mida EL ootab oma liikmesriikidelt. Kui enamik ELi riike tahab maksubaasi harmoniseerida, on meie jaoks tähtis küsimus, milline süsteem meile kasulikum on, kas üks ühtne ELi süsteem või 25 maksusüsteemi + 1 maksusüsteem. Ka peaks rahandusministeerium selgeks tegema, palju hakkab riigieelarvesse täiendavalt laekuma vahendeid, kui kaotame tulumaksuvabastuse investeeringutelt.

Praegu on viimane aeg ELile valgustada Eestis tegelikult kehtivat tulumaksusüsteemi, sest paistab, et enamik ELi liikmesriikide rahandusjuhte ei tea meie süsteemist suurt midagi ja seepärast kritiseerivadki seda. Rahandusminister Taavi Veskimägi ütleb nüüd, et Eesti maksusüsteemi kohta on palju müüte ja me peame oma head tulumaksumudelit Euroopas reklaamima. Kes neid müüte Euroopas levitab ja millega on siiani tegelenud valitsus?

Kui oleme valinud oma liivakastiks ELi, peame ka seal kehtivate reeglite järgi mängima, aga me peame ütlema ka sõna sekka nendesamade reeglite kujundamises.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing