Google?i aktsia kerkis kahe päevaga 108 dollarini

Google?i emissiooni korraldanud investeerimispangad Morgan Stanley ja Credit Suisse First Boston hindasid esialgu investorite huvi maailma populaarseima internetimootori osas üle ning 108?135dollariline aktsiaemissiooni hinnavahemik asendati möödunud kolmapäeval 85?95 dollariga. Kõige madalama emissioonihinnaga läksid 19,6 miljonit Google?i aktsiat ka müüki, andes aktsiaemissiooni kogumahuks 1,67 miljardit dollarit (21,2 mld krooni) ehk poole vähem, kui esialgu planeeriti.

Kokku müüs firma maha 14,1 miljonit uut ja 5,5 miljonit juba olemasolevat aktsiat. Planeeritust vähem müüsid aktsiaid Google?i töötajad, samas kui riskikapitalisid, nagu Kleiner Perkins Caufield & Byers ja Sequoia Capital, lükkasid oma aktsiate müügi madala hinna tõttu hoopis edasi.

Hoolimata väiksest läbipõrumisest oli Google?i aktsiaemissioon internetifirmade hulgas ajaloo suuruselt teine. Seda ületas vaid 2000. aastal korraldatud 1,9 miljardi dollariline Genuity aktsiaemissioon, kuid paraku pidi see ettevõte juba 2002. aasta novembris paluma kohtu kaudu kaitset võlausaldajate vastu.

Emissioon määras Google?i turuväärtuseks 23,1 miljardit dollarit. 1998. aastal ettevõtte asutanud Larry Page ja Sergei Brin võivad kumbki oma aktsiapaki hinnata 3,2 miljardi dollari suuruseks.

Aasta esimesel poole ligi 1,4 miljardi dollarilise käibe juures teenis Google 143 miljonit dollarit kasumit ehk 0,53 dollarit aktsia kohta.

Kuna kompanii sel aasta kasumiks oodatakse 1,10?1,15 dollarit aktsia kohta, ulatub ettevõte hinna ja kasumi (P/E) suhe 75 kanti, olles veidi madalam näitaks Yahoo! P/E suhtest. Rusikareegel ütleb, et firma aktsia on odav ja ostukõlbulik, kui P/E suhe on kümme või alla selle. Kõrgemat hinda võib maksta firma aktsia eest, mille kasum näitab kiiret kasvu, ja Google?i kasum kasvab väga kiiresti. ?Google?i plahvatuslik kasv on aeglustumas,? kommenteeris Standard & Poor?si analüütik Scott Kessler, prognoosides ettevõtte järgneva kolme aasta kasumi kasvuks keskmiselt 60%.

Kuna Google müüs aktsiaid nn Hollandi oksjoni korras, kus investoritel tuli aktsiatele läbi interneti oma pakkumine esitada, ei võtnud mitmed suured nimed emissioonist osa. Nimelt ei saanud institutsionaalsed investorid seekord hinnata emissiooni nõudluse suurust, mis oleks neil lasknud oletada aktsia hinna liikumist börsil. Samuti oleks investeerimispangad võinud tugeva nõudluse korral pakkuda aktsiad oma lemmikklientidele.

Lisaks mõjus emissioonile halvavalt ka viimasel kuul toimunud tehnoloogiasektori aktsiate hinnalangus, mille tõttu katkestas uudisteagentuuri Bloomberg andmeil vähemalt kaheksateist arvutiäriga seotud firmat oma börsiletuleku plaanid.

Kolmandaks ähvardas emissiooni ärajäämist ka nädalapäevad tagasi Larry Page?i ja Sergei Brini antud intervjuu meesteajakirjale Playboy. Emissioonieelset aega peetakse tavaliselt vaikivaks perioodiks, kus börsile tulev kompanii avalikult üles ei astu, sest enda reklaamimine läheb vastuollu USA väärtpaberijärelevalve (SEC) reeglitega. Probleemse intervjuu riputas Google lisana ka emissiooniprospekti lõppu.

?Google?it tabas täiuslik torm,? ütles endine SECi juht Arthur Levitt, lugedes üles tehnoloogiasektori aktsiate kokkukuivamise, uskumatult keeruka uue emissioonisüsteemi ning üleregulatsiooni.

Google?i otsingumootorit kasutatakse iga päev umbes 200 miljonit korda. Firma saab peamiselt tulu sellest, kui otsingut kasutav inimene pärast otsingusõna sisestamist lehekülje poolt väljapakutavale reklaamiaknale klõpsab.

Eesti aktsiamiljonäre jätab maailma suurima internetiotsingufirma Google börsileminek ükskõikseks.

Äripäeva koostatud aktsiamiljonäride edetabelis teisele kohale tulnud Marcel Vichmann ütles, et ei ole Google?i börsileminekuga kursis. ?Sellise küsimuse peale pole ma elu sees mõelnud,? ütles ta, vastates küsimusele, kas võtaks oma portfelli Google?i aktsiaid. Üks väärtpaber maksis avalikus emissioonis 85 dollarit ehk 1100 krooni.

Tabeli kolmas Toomas Sildmäe, märkis, et on Google?i kohta lugenud, aga ei ole veel analüüsi teinud.

?Mul ei ole raha selliseks aktsiainvesteeringuks,? ütles Oliver Kruuda, kes on edetabelis üheksandal kohal.

?Turul leidub palju huvitavamaid investeerimisobjekte kui Google,? oli Ühispanga maakler Peeter Koppel kindel. Ta lisas, et pangas on olnud alla kümne telefonikõne päevas, et kuidas Google?i aktsiat kätte saaks. Aktsia on tema sõnul juba liiga kallis ja ettevõte on sisenemas keerulisse konkurentsisituatsiooni.