Uudised
Signe Vesso
22. august 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtidel vigane enesehinnang

Mida kõrgemale liider karjääriredelil tõuseb, seda ebaadekvaatsem on tõenäoliselt tema enesehinnang ? nii väidavad oma raamatus ?Loomulik juhtimine? Goleman, Boyatzise ja McGee. Autorid on nimetanud selle nähtuse ?tegevjuhi tõveks?.

Liidrid on rohkem hädas avameelse tagasiside saamisega oma töö kohta kui ülejäänud töötajad. Arvestades, kui suur on emotsionaalse intelligentsuse osa heas juhtimises, on oluline, et liidrid teaksid, milliseid emotsionaalse intelligentsuse (EQ) oskusi oleks neil vaja edasi arendada.

Sageli kardavad inimesed lihtsalt liidri pahameelt ja viha. Võib juhtuda, et need, kes toovad niisugustele liidritele halbu uudiseid ?hukatakse? selle eest, et nad sõnumi tõid. Osa inimesi edastab ainult positiivset teavet, ikka selleks, et olla hea ja meeldiv meeskonnaliige.

Põhjuseks võib-olla ka hirm, et neid peetakse ketseriteks, kui nad räägivad vastu valitsevale põhisuunale. Mõned tahavad lihtsalt näidata end optimistlikuna ja seetõttu vaikivad negatiivsetest tõsiasjadest.

Millised töötajate motiivid ka poleks, selle tulemusena on liidrid enda ümber toimuvast vaid osaliselt informeeritud. Haigus võib organisatsioonis muutuda epideemiaks ? mitte ainult tegevjuhtide seas, vaid ka enamiku tippjuhtide hulgas.

Seda toidab loomuomane soov olla ülemustele meelepärane, mille tagajärjeks on laialt levinud püüd anda kõrgemale tasandile positiivset tagasisidet ja varjata negatiivset informatsiooni.

Kui asi puudutab juhtide endi tegevuse kohta antavat tagasisidet, siis muutub probleem veelgi tõsisemaks. Ülemuse ette astumine, et teatada firma kohta halbu uudiseid, võib juba iseenesest osutuda julgustükiks. Veelgi vapram peab olema ülemusele teatades, et too ei tea, mida teised tunnevad, või et tema ?inspireerivad? kõned kõlavad kurtidele kõrvadele; et koosolekud on laialivalguvad ja väsitavad, et juht kohtleb töötajaid ebavõrdselt jne.

Näiteks tuli 177 uuringut analüüsides (hinnati rohkem kui 28 000 juhti) välja, et tagasiside kajastas tegelikkust seda vähem, mida kõrgem oli juhi positsioon või mida komplitseeritum oli tema roll.

Kuna just väiksemate saavutustega töötajad on oma võimetest kõige paremal arvamusel, on ülitähtis, et liider saaks oma juhtimissuutlikkuse kohta tõepärast infot, et ta mõistaks oma emotsioone, areneks ja tegutseks tulemuslikult.

Miks siis ei ole rohkem neid tippjuhte, kes nõuaksid ja julgustaksid avameelse tagasiside andmist? Vestlused liidritega raamatus ?Loomulik juhtimine? ütlevad, et isegi juhul, kui nad saaksid adekvaatset tagasisidet selle kohta, kuidas nende juhtimisstiilid mõjutavad meeskonda või organisatsiooni, ja kui nad tunnistaksid selle tagasiside õigsust, ei usu liidrid, et nad suudaksid muuta oma meetodeid, mida nad on kasutanud juba nii palju aastaid.

Sageli võib siin paralleele tõmmata ka juhte ümbritsevate inimeste käitumisega: kui need inimesed on arvamusel, et liidrid ei suuda end tõeliselt muuta, siis miks peaksidki nad üldse vaeva nägema ja andma ebameeldivat ja ebamugavat tagasisidet.

Kogutud tõendid ja uuringud näitavad siiski kindlalt vastupidist: vanad liidrid suudavad ära õppida uusi trikke.

Inimesed ei anna oma kaastöötajatele ? ei ülemustele ega alluvatele ? nende tegevuse kohta ausameelset tagasisidet, kuna niisuguse tagasiside andmine tundub ebamugav.

Me kardame riivata teiste inimeste tundeid või neid mingil muul moel rööpast välja viia. Kuigi me kipume enda teada jätma tõde (kummalisel kombel mitte ainult selle negatiivseid, vaid ka positiivseid aspekte) selle kohta, kuidas teised hakkama saavad, ihkame me üldjuhul ise just sellist tagasisidet. Avameelsed hinnangud mõjutavad meid rohkem kui mis tahes muu teave.

Me kardame ka ise saada halvasti koheldud või alandatud, olla naeruväärsed. Ja see hirm hoiab meid tagasi. Võib-olla hoiab see meid tagasi isegi rohkem kui see, et kardame teistele haiget teha. Kardame ise haiget saada.

Olen palju kordi kuulnud, kuidas inimesed kurdavad, et läksid hea eesmärgiga teisele tagasisidet andma ja said reageeringuks pahameele, solvumise ja isegi pikaajalise viha. Või veelgi kurvem ? läksid andma positiivset tagasisidet ning hiljem kuulsid, et ei tea mis tal viga on, käis vist pugemas.

Allikas: D. Goleman, R. Boyatzise, A. McGee ?Loomulik juhtimine?