Puhkusejärgset masendust leevendavad töövälised puhkeajad

Anneli Salk 23. august 2004, 00:00

Enamikule inimestest, kellele töö ei ole hobi, mõjub puhkuse lõppemine masendavalt. Tavaliselt läheb paar päeva aega, enne kui oma töises rollis end jälle hästi tuntakse. See on loomulik nn aklimatiseerumise aeg, mida on kasulik endale lubada. Inimene pole masin, et puhkuseprogramm vahetub automaatselt tööprogrammiga.

Kui keskendutakse sellele, et järgmine pikem puhkus tuleb alles aasta pärast, siis on meeleolulangus mõistetav. Tuntakse töise elurütmi rõhuvat paratamatust.

Suureks abiks osutub oskus oma emotsioone juhtida ja leida endale puhkemomente ka pärast pikemat suvepuhkust. Selleks sobivad suurepäraselt nädalalõpud või õhtupoolikud.

Tundes ennast, on kasulik planeerida tööst vabale ajale meeldivaid ja kaasakiskuvaid tegevusi, mis võimaldavad argised mõtted täielikult välja lülitada.

Selleks ei pea kulutama palju aega, vaid oluline on see, et tegevus ja seltskond oleks kaasakiskuvad. Nii ei tundu puhkuse lõpp vabaduse lõpuna, vaid kogetakse elus töö- ja puhkuseetappide vaheldumist.

Eks väga pikal puhkusel olles võib tulla ka igatsus oma igapäevaste töiste tegevuste järele. Kui inimene on psüühiliselt välja puhanud, siis suudab ta tööpingetega paremini toime tulla.

Problemaatiliseks osutub olukord, kui puhkuse lõppedes tuntakse sügavat ängistust algavate tööpäevade ees. Siis tasub endalt küsida: kas olen õige inimene sellele ametikohale või tasub ette võtta töökohavahetus, et tunda oma tööst rahuldust. Tehes oma igapäevast tööd suure vastumeelsusega, hakkab see aja jooksul tervisele mõjuma.

Kuna suure osa oma elust inimene töötab, on asjakohane leida endale sobiv töö- ja puhkuserütm. Siis on kergem pärast puhkust jälle tööle hakata ning oma tööst rõõmu tunda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing