Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigiasutused täis õppelaenuga töötajaid
Peaaegu kõik küsitletud ministeeriumid tunnistavad, et kõrgkooli lõpetanute asumine võrreldes erasektoriga suhteliselt madalapalgalisele riigitööle on kasvanud. Avalikku sektorisse tööle asumise üheks maiuspalaks on võimalus pärast aastast teenistuskäiku taotleda õppelaenu kustutamist.
Näiteks põllumajandusministeeriumis taotles õppelaenu kustutamist mõni aasta tagasi vaid viis ametnikku, tänavu aga soovib õppelaenu kustutamist 67 põllumajandusametnikku.
Tinglikult kõige noorem seltskond töötab justiitsministeeriumis, seal on õppelaenuga pooled töötajatest. Ülikoolilõpetajate seas on populaarsemad tööle asumise kohad veel siseministeerium, rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium ? neis asutustes kustutab riik õppelaenu ligi kolmandikul töötajatest.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Reelika Semjonov ütles, et kavatses juba õpingute ajal riigiametisse tööle minna, sest õppis halduskorraldust. Võimalus vabaneda õppelaenust on viis aastat kaitseministeeriumis töötanud Semjonovi sõnul meeldiv lisaboonus. ?Alguses maksin ise õppelaenu tagasi ja see oli päris tuntav,? rääkis ta. ?Suurema osa kustutas aga riik ja tänaseks olen laenust vaba.?
Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna koosseisuväline peaspetsialist Märt Loite ütles, et oli juba õppelaenu võttes arvestanud selle kustutamise võimalusega ja plaanis vähemalt esialgu töötada avalikus sektoris. ?Üliõpilased üldiselt teavad, et riik aitab õppelaenu tagasi maksta, aga ekslikult arvatakse, et see toimub kiiremini,? rääkis Loite. ?Esialgu on siiski hea teada, et ei pea pidevalt laenu tagasimaksmisele mõtlema.?
Haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna juhataja asetäitja Tarmu Kurmi sõnul on viimase kahe aasta jooksul ministeeriumi tööle võetud arvukalt hiljuti õppeasutusi lõpetanud õppelaenu tagasimaksekohustusega inimesi. ?Kui inimesel on valida samaväärse tööpakkumise vahel era- või avalikus sektoris, valitakse riigiasutus, sest õppelaenu põhiosa kustutamine on oluline boonus,? rääkis Kurm. ?Samas kui töö ja palgapakkumine on erasektoris parem, siis ei loe ka õppelaenu kustutamise argument.?
Kõige vähem aga äsja ülikoolist tulnud õppelaenukoormaga ametnikke kultuuriministeeriumis ? vaid 13. ?Ilmselt on põhjuseks see, et tegemist on olnud ametikohadega, mis on nõudnud põhjalikke ja sisulisi kogemusi valdkonnas,? ütles nõunik Ave Toots-Erelt.