Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hillar Teder viib poeketi Peterburist Moskvasse

Andres Kärssin 24. august 2004, 00:00

?Praegu on ostetud paar maatükki Moskvas ringteel, lisaks käib veel otsimine, et leiaks kohti linna sees. Moskvas on kahe-kolme aasta plaanis avada 4-5 hüpermarketit,? ütles O?Key sisu looja ja kaubandustegevuse vedaja, ASi Ühendatud Kapital projektijuht Heigo Kera. Lisaks kõrgemale maa hinnale ja bürokraatiamäärale kui Peterburis on tema sõnul Moskvas ilmselt raskem konkurentsivõimeline olla ? tuleb arvestada madalamate jaehindadega.

Peterburis kahe aasta eest avatud esimest O?Keyd pidas kohalik meedia Venemaa esimeseks tänapäeva tasemel hüpermarketiks. Praegu on ketis kolm kauplust, mil puhast müügisaalipinda kokku 16 000 m2. Aasta lõpus lisandub iga nädal Venemaa ja Eesti vahel sõeluva Kera sõnul Peterburi veel üks 10 000 m2 müügipinnaga O?Key ja järgmisel kevadel veel üks säärane.

?Pole saladus, et meie esimene hüpermarket teeb 100 miljonit dollarit käivet aastas,? lausus Kera. Ümberrehkendatuna teeb see 1,3 miljardit krooni ehk rohkem kui terve Selveri kett kokku. Kolme poe keskmine käive müügipinna ruutmeetri kohta on praegu umbes 15 000 krooni kuus ja siiani on see näitaja projektijuhi kinnitusel kogu aeg kasvanud.

Kui Peterburi turu olulisemateks nimedeks on Kera hinnangul cash & carry?d ? Saksa Metro ja Vene Lenta ? ja kohalik odavamate supermarketite kett Pjatoro?ka, siis Moskva kaheksat miljonit elanikku on viimasel ajal asunud või asumas jahtima teiste hulgas maailma suurimad jaekaubanduskontsernid. O?Key asub turuni??i, kus on juba tugevamalt kanda kinnitanud Türgi Ramstore ja Vene Mosmart, ühe või kahe poega ning suurte plaanidega esindatud Prantsuse Auchan ja Saksa AVA kontserni Marktkauf, peagi tulemas Metro hüpermarketi-ketiga Real ja ameeriklaste Wal-Mart.

Väliskette ahvatlev Venemaa jaekaubandusturg on viimastel aastatel hoogsalt kasvamas nagu ka inimeste ostujõud. Uute kettide loomise muudab atraktiivseks asjaolu, et kaasaegsete poetüüpide osakaal on Moskvas toidukauba müügis kõigest viiendik ja mujal riigis isegi vähem kui 10 protsenti.

Eesti ja Vene turu erinevusi võrreldes märkis Kera, et Venemaal on hankijate turg arenemata ? suurema hankijate arvu tõttu on poelettide sisseostukulud suuremad. Samuti muudavad tollimaksud näiteks Hiinast imporditud kauba hinna võrreldes Eestiga kõrgeks: ?See puudutab eriti riideid ja kodukaupu, väga suurt marginaali ei saa juurde keevitada.? Samas on tema sõnul ostjate arv neli-viis korda suurem kui Tallinnas.

Lisaks Peterburile ja Moskvale liigub O?Key sarnaselt teiste kettidega ka mujale. ?Meil on plaan liikuda suurtesse miljonilinnadesse, järgmise aasta algul avame hüpermarketi Rostovis Doni ääres,? ütles Kera, loetledes järgmiste sihtidena üles Ni?ni-Novgorodi, Krasnodari, Murmanski, Samara ja Togliatti. Tema sõnul on ettevõte samuti arendamas Peterburis pilootprojektina kodulähedaste odavate 600?1500ruutmeetrise pinnaga supermarketite ketti, nelja aastaga on plaan teha 15 poodi.

O?Key hüpermarket on eestlastega seotud igast otsast ? alates omanikest ja juhtidest kuni sisustuse ja müügil oleva kaubani.

Vene pressi andmeil on O?Key hüpermarketite arendajaks Luksemburgi firma Dorinda Holding S.A. Dorinda Ida-Euroopa tegevuse juhiks on kinnisvaraärimees Hillar Teder. Teder kuulub ka Dorinda omanikeringi koos Vene ettevõtjatega, kes tegutsesid kunagi Moskvas mahlatöösturitena.

Teder ise oma arendustegevust Venemaal ja Dorinda Holdingusse puutuvat kommenteerida ei soovi. Dorinda teatas tänavu kevadel kinnisvaramessil Cannes?is, et aastaks 2010 ulatub ettevõtte uute investeerimisprojektide maht Venemaa loodeosas kahe miljardi dollarini.

Varaem Tihniku Maksimarketi arendaja ja Selveri arendusjuhina töötanud ja hiljem Ühendatud Kapitali liikunud Heigo Kera sõnul otsis Teder inimest, kes aitaks äriplaani teha ja siis Venemaal poeketi käima tõmmata. Algselt pidi selles ettevõtmises kaasa lööma ka Tallinna Kaubamaja grupi omanik NG Investeeringud, kuid loobus. Uus partner tuli leida Venemaalt. O?Key turundusjuhiks sai Kristjan Maaroos, kunagine ETK turundusdirektor.

O?Key projekteerijate hulgast leiab Nord Projekti ja ehitajate seast Iresti nime, turvalahendused tegi Pristis. Kera lausus, et hüpermarketite laoriiulid teeb Laoekspert, tööriided tuleva Minimaksist, sisekujunduse fotopaneelid ja valguskastid Eiri Fotolt Eestis. Laoeksperdi juhi Peeter Kuusi sõnul on O?Key nende suurklient. Kontakt tekkis tavapärasel viisil: ?Suur osa diilidest läheb personaalsete kontaktide kaudu ? ma sisustasin Selvereid, kui Heigo Kera seal töötas.?

O?Keydes valvab osaliselt Urmas Sõõrumaale kuuluv Alfa Nord, Eesti päritolu ettevõtjatest üürnikest on kohal Sportland ja Glaskek. ?Hea koostöö on meil Maratiga, müüme edukalt nende trikotaa?i,? lisas Kera.

Põhikonkurent Peterburi turult soovitab O?Key ketil Moskvasse laienemise asemel hoopis teistesse Venemaa suurlinnadesse asuda.

Peterburi turul kiirelt areneva cash & carry kaupluste keti Lenta peadirektor Oleg ?erebtsov ütles konkurenti iseloomustades, et O?Key on professionaalne organisatsioon, mis teeb oma tööd täpselt ja ilmselt ehitab head brändi. Tema sõnul on hüpermarketi-keti puhul tegemist võistlejaga kolm korda suuremale Lentale, kuna kohalikul turul pole väljakujunenud segmente ning ostjad ei tee valikuid konkreetsete kaupluseformaatide vahel.

?Minu arvates tuleks Moskvasse minna viimases järjekorras,? hindas ?erebtsov O?Key laienemisplaane. ?Kõik sinna mineku argumendid tuleks jagada kümnega, siis saab kätte tõe,? möönis ta, pidades tunduvalt mõttekamaks ja lihtsamaks poodide rajamist teistesse Venemaa linnadesse.

Tallinna Kaubamaja kontserni suuromanik NG Investeeringud loobus koduturul tihenema hakkava konkurentsi tõttu pakutud osalusest rajatavas O?Key ketis.

Tallinna Kaubamaja nõukogu esimehe Andres Järvingu sõnul tutvus NG Investeeringud koostööpartneri Ühendatu Kapitali (kellel Eestis on Rocca al Mare ja Sikupilli kaubanduskeskus ? toim.) poolt Peterburi rajatava esimese hüpermarketi kavaga 1999?2000. ?Meil oli selline võimalus, kuid nii ta tookord jäi. Muud asjad tulid peale, koduturul hakkasid soomlased pressima,? tõdes ta.

Järving hindas O?Key tulemusi Peterburis väga headeks, samuti pole seal erinevalt Moskvast konkurentideks ka rahvusvaheliselt suuri tegijaid.

Tänavu septembris 42aastaseks saav Hillar Teder on oma karjääri jooksul vaid korra enda äritegevusest ajakirjandusele avameelselt kõnelnud. Sellestki on tänaseks juba kuus aastat möödas. Teder kuulub seega nende Eesti miljonäride hulka, kes eelistab oma äri märkamatult, kuid samas üliedukalt ajada.

Oma jõukusele pani Hillar Teder aluse 80ndate lõpuaastatel, mil ta, dollarikohvrid näpus, Rootsis käis ja seal vene ärimeeste jaoks autosid kokku ostis. Teine suurem algusaegade ?projekt? oli teenuse osutamine Normale, kellele Togliatti tehas turvavööde eest raha asemel tuhandete Ladadega maksis. Ning just Teder oli see, kes neid autosid tagasi Venemaale müües Normale raha teenis. Mõistagi ka ise kopsakat vaheltkasu teenides.

Nn päris oma ärini jõudis Teder 1994. aastal, mil ta erastas endise VAZi-keskuse hoonestiku Tallinnas Kadaka teel. Sealt alates sai alguse ka Tederi tänini kestev pikaajaline tihe side Ühispangaga, kes kinnisvara ostu osaliselt finantseeris. Toona selleks moodustatud Kadaka Kinnisvara kaudu tehti mõned aastad hiljem Ühispanga aktsiatega kümnete miljonite kroonide ulatuses salapäraseid tehinguid, mis alles hiljuti maksuameti luubi alla sattusid. Kadaka Kinnisvara oli selleks ajaks saanud aga juba uued omanikud.

Autodele on Teder jäänud truuks tänase päevani. Kuulub ju Audisid müüv Reval Auto 100protsendiliselt Ühendatud Kapitalile, kus juhtohjad on Hillar Tederi käes. Tema Eesti-äri käibki põhiliselt mainitud Ühendatud Kapitali kaudu, kellele kuulub praeguse seisuga mitu suurt kinnisvarafirmat alates Rocca al Mare Kaubanduskeskusest (75%), Haltron Grupist (100%), Peterburi tee Tööstuspargist (100%) ja Sikupilli Keskusest (25%) ning lõpetades Admiraliteedi Arendusega (75%).

Olgu öeldud, et kui Tederi kontrolli all on 76% Ühinenud Kapitalist, siis Ühispanga käes on siiani ligi 17% ettevõtte aktsiatest.

Venemaale jõudis Teder oma äridega umbes 8 aastat tagasi. Tema põhipartneriks oli toona Peterburi ärimees Dmitri Troitski, kellega koos käivitati ka Ühispangaga kahasse loodud Venemaa liisingufirma. Viimase ebaedule aitas paraku paljuski kaasa omaaegne Vene kriis, mis aastail 1997?1998 ka Eesti börsi tugevasti raputas.

Küll aga käivitasid Teder ja Troitski edukalt Venemaal oma kinnisvaraäri, ostes Peterburis kokku mitu magusat ja suurt krunti, kuhu juba algselt oli plaanis rajada suured kaubanduskeskused.

Teder on osaline ka mitmes tema jaoks tavatus äriprojektis. Nii on ta Venemaal ? nii Peterburis kui ka Moskvas ? koos partneritega käivitanud ulatusliku mahlatootmise. Lisaks on ta osaline Lätti rajatud biokütusetehases, kus toodetakse puidugraanuleid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:40
Otsi:

Ava täpsem otsing