Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstress murrab maha

Priit Siitan 24. august 2004, 00:00

Statistika näitab aasta-aastalt ravikindlustuse kulude suurenemist. Samal ajal on tehtud elanikkonna terviseuuringuid ja analüüse ning välja toodud võrdlustabeleid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Tendentsid on murettekitavad: ravikindlustuse kulud kasvavad, kuid rahva tervis järjest halveneb. Kuivõrd suurt rolli mängib inimeste tervisele töökeskkond, eelkõige selle halvad mõjud?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on tööandja kohustatud looma töötajatele ohutud ja tervislikud töötingimused. Tööinspektsioon on oma järelevalvealase töö käigus hinnanud ettevõtetes töökeskkonda, ohutegurite suurust ja nende võimalikku mõju töötajate tervisele. Nii on tööinspektsioon 2004. aasta esimesel poolel hinnanud tolmu osas 692 töökohta, neist ei vastanud nõuetele 135 ehk 20%, müra osas olid vastavad näitajad 1383, 474 ja 34% ja valgustuse osas 3822, 866 ja 23%. Pikaajalisemal töötamisel tervist kahjustavates tingimustes võib töötajal tekkida kutsehaigus koos töövõime osalise või täieliku kaotusega.

Üha rohkem räägitakse ka psühholoogiliste ohutegurite mõjust töötajate tervisele. Seaduse definitsiooni järgi loetakse psühholoogilisteks ohuteguriteks monotoonset või töötaja võimetele mittevastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist töötamist üksinda. Selliste tegurite mõjud võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Neid muutusi võime nimetada ka tööstressiks.

Eestis ei ole erinevalt teistest ELi riikidest tööstressist ja selle ulatusest selget ülevaadet. Küll aga võime kaudsete hinnangute alusel (südame-veresoonkonna haiguste kõrge tase) öelda: probleem on tõsine.

Tööinspektsiooni hinnangul on üks stressi põhjustajaid halb töökorraldus. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Meie tööelu vaadates on tähelepanu vääriv omapärane tendents: ettevõtete erastamisel või omanike (juhtide) vahetumisel on esimene samm töötajate koondamine sooviga tõsta teiste töötajate töökoormust. Nii loodetakse kulusid säästa ja tootlikkust tõsta. Siiski tuleb arvestada tõsiasjaga, et inimvõimetel on piir ja tööaja riiklik norm on 8 tundi vahetuses ja 40 tundi nädalas. Kui tööstress kipub liiga tegema, on tööandjal kaks varianti olukorra lahendamiseks: vähendada töötajate töökoormust (tööülesandeid) või võtta töötajaid juurde. 40tunnise töönädalaga peaks iga töötaja oma tööga hakkama saama. Just parema töökorraldusega saavad tööandjad mõjutada töötajate tervist, säilitada nende töövõimet ning kaudselt vähendada ka ravikindlustuskulusid.

ELis piinab tööstress iga neljandat töötajat: rohkem kui 41 miljonit inimest kannatab igal aastal stressi tõttu. Stress on seljahaiguste järel teisel kohal töötajate kurtmises. Töötingimused pole tähtsad mitte ainult inimese tervise, turvalisuse ja ohutuse seisukohalt, vaid neid tuleb käsitleda terviklikumas perspektiivis seostatuna mitmekesisusega, oskuste arenguga, mis kõik on töö kasvava kvaliteedi olulised komponendid. Töökeskkonna osas pööratakse eriti tähelepanu psühhosotsiaalsetele faktoritele, kuna stress ja läbipõlemine on saanud Euroopa Liidu kasvavaks probleemiks.

Summad, mida kulutatakse stressi ja läbipõlemise all kannatavate inimeste raviks, on Euroopas praegu ülisuured. Psühhosotsiaalsed faktorid ning nende mõju inimesele, stressi ja läbipõlemise vältimine vajavad uuenenud majandusega ühiskonnas uusi põhjalikke teaduslikke uuringuid. Samad probleemid ja lahenduste otsimise vajadus on ka meie ees.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:40
Otsi:

Ava täpsem otsing