Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigikontroll reservvilja hoidmisest: korralagedus

24. august 2004, 12:56

Riigikontroll auditeeris reservvilja hoidmist ja säilimist aastatel 2002-2004 ning avastas hulgaliselt rikkumisi.

Põllumajandusministeerium andis vilja hoiule nii maksuvõlglastele kui ka pankroti äärel ettevõtjatele.

Riik ostis teravilja julgeolekuvarusse 25 protsenti turuhinnast kõrgema hinnaga, seevastu müüdi vilja riigireservist turuhinnast madalama hinnaga. Turuhinnast kõrgema ostuhinna oli kehtestanud põllumajandusminister. AS-i Eesti Viljasalv töötajate selgitusel oli kallima ostuhinna põhjuseks teravilja tootmise toetamine Eestis. Riigikontroll ei pea õigeks kõrgema ostuhinna kaudu põllumajanduse toetamist, kuna seda tehakse riigieelarvest otsetoetuste kaudu.

Riigikontrolli tehtud arvutuste kohaselt müüdi aastatel 2002?2003 teravilja kokku 17,9 miljoni krooni ulatuses ostuhinnast madalama hinnaga. Kuna ostuhinnad olid müügihindadest pidevalt kõrgemad, ülehinnati ka bilansis olevate varude maksumus. Riigikontroll on sellele varasemate auditite käigus tähelepanu juhtinud, kuid varude maksumust ei ole korrigeeritud.

Eesti Viljasalv sõlmis vilja ostjatega lepingud, kus olid märgitud ostetava vilja kogus ning asukoht. Nende lepingute alusel koostas Eesti Viljasalve juhataja vilja väljastamise korraldused, mis suuremas osas aga ei ühtinud lepingute andmetega.

Samuti müüs Eesti Viljasalv vilja ettevõtetele, kes ei osalenudki vilja müümiseks korraldatud oksjonitel.

Põllumajandusministeerium tegi põhjendamatu ettemakse, andes AS-ile Eesti Viljasalv järgnevate aastate kulude katteks 5 miljonit krooni. AS Eesti Viljasalv ei täitnud ministeeriumi ettenähtud rahakasutamise tingimusi, kuid ka Põllumajandusministeerium ei kontrollinud oma korralduste täitmist.

Toiduteravilja ostu tagamiseks andis Eesti Viljasalv ettevõtjatele laenu, kuid laenu saajad ei täitnud lepingu tingimusi. Vaatamata sellele ei ole AS Eesti Viljasalv lähtunud lepingus ettenähtud intressimäärast, mistõttu on jäänud sisse nõudmata 40 254 krooni intresse.

Eesti Viljasalv paigutas riigilt ettemakseks saadud raha üleöödeposiitidesse ning teenis sellelt kokku 101 605 krooni. Riigikontroll on seisukohal, et nii üleöödeposiitidelt teenitud intressid kui riigieelarve vahendite arvelt antud laenudelt sissenõudmist vajavad intressid tuleks kanda riigieelarvesse.

Eesti Viljasalve nõukogu ei kontrollinud, kas ettevõtte juhatus on taganud teravilja julgeolekuvaru säilimise. Paljusid olulisi küsimusi nagu teravilja inventeerimise metoodika väljatöötamist, inventuuride usaldusväärsust, teravilja hoidjate valimise ja nende usaldusväärsuse kontrollimist ei olnud nõukogu arutanud. Aastainventuurid olid tehtud pealiskaudselt. Rakvere Viljasalv dokumentidest võib teha järelduse, et nii 2002. kui ka 2003. a aastainventuuri korraldamise päeval esines teravilja julgeolekuvarudes oluline puudujääk, mis inventuuride käigus jäi avastamata. Ebapiisavad kontrollimeetmed soodustasid puudujäägi teket.

Rakvere Viljasalv olid mõnel perioodil raamatupidamise arvestuses kommertsteravilja jäägid näidatud miinusega, s.o puudujäägina. Samas olid näidatud teravilja sissetulekud, mis ei olnud tõestatud algdokumentidega. Võib arvata, et algdokumentidega tõestamata sissetulnud teravili kuulus riigireservi hulka, mida AS Rakvere Viljasalv kasutas omavoliliselt kommertstegevuseks.

Eesti Viljasalv ei ole töötanud välja ühtseid nõudeid laoarvestuse pidamiseks kõikidele riigireservi teravilja julgeolekuvaru hoidjatele, et tagada terviklik ülevaade riigi teravilja julgeolekuvarust. Eesti Viljasalve vastavad töötajad ei ole nõudnud saatelehtede esitamist, et kontrollida ettevõtte juhataja korralduste täitmist vilja väljastamiseks riigireservist ja selle ostjatele üleandmist.

Eesti Viljasalve tegevjuht oli aastaid (nagu ka riigikontrolli poolt viimati vaadeldud perioodil) Ago Soots. Viimane nõukogu esimees enne viljavarguste ilmsikstulekut oli kunagine põllumajandusminister Andres Varik.

Riigikontrolli tegevusriskide auditi peakontrolöri Jüri Kõrge sõnul arutas Eesti Viljasalve küll vilja käitlemisega seotud probleeme, kuid alati leidsid juhatuse poolt ette pandud ettepanekud muutmata kujul nõukogu toetuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing