Koduaeda vallutavate sipelgate rünnakut on võimalik peatada

Liivi Tamm 25. august 2004, 00:00

Kahjurite Tõrje OÜ juhataja Gaiar Zaripi sõnul kestab sipelgate aktiivne elutsükkel kevadest külmade tulekuni. ?Üldiselt jagame meie aedades tegutsevad sipelgad laias laastus kaheks: väikesed mustad sipelgad, kes armastavad pesasid teha vundamentide vahele või treppide ette kiviplaatide alla, ning suuremad, kel on rahvasuus palju erinevaid nimesid. Väikestele sipelgatele on plaatidealune liivapinnas ideaalne elukeskkond. Lisaks veel nn vaaraosipelgad, kes meie kliimas õues ei ela, siseruumides aga tegutsevad see-eest aastaringselt,? selgitab Zarip. ?Suurte sipelgate pesad on kohe näha, väikesed torkavad silma siis, kui nad suhkrutopsi või majaseinale tikuvad. Ega nad üldiselt ohtlikud ei ole, küll aga häirivad, kui neid liiga palju on.?

Kui sipelgate vallutusretk inimesi segama hakkab, tuleb asuda tõrjetööle. Zaripi kinnitusel on kõige efektiivsem ja ka humaansem sipelgapesa teise kohta viia. Selle võib lükata vineerplaadile või tõsta kotti ja viia majast eemale.

Väikeste sipelgate tõrjumine on keerulisem: pesasid pole näha ja neid võib olla palju. Zaripi sõnul tasub tõrjetööd alustada loodusvaatlejana: peab selgeks tegema, kus kulgevad sipelgate rajad ja kus võib olla pesa.

Ka Pest Chemical OÜ juhataja Heiki Kruusalu sõnul teevad mustad sipelgad pahatihti pesa maa sisse. ?Tuntuim tõrjevahend on ilmselt sipelgapulber,? nendib Kruusalu. ?Vesilahusega kastmine tapab sipelgad. Nende ohjeldamine on küll pulbri abil võimalik, samas on neil kalduvus samasse kohta järgmisel aastal tagasi tulla.?

Ka Gaiar Zaripi sõnul kontaktmürk probleemi lõplikult ei lahenda. ?Pritsimise tulemusena hukkuvad töösipelgad,? nendib Zarip. ?Kuninganna aga jääb ellu. Tekib surnud ring: pritsimise tulemusena jääb töösipelgaid vähemaks, ema aga tunneb, et peab selle võrra rohkem munema. Kuskil muidugi tuleb piir ette: ühel hetkel ta lihtsalt ei jõua nii palju ja sipelgaid jääbki vähemaks.?

Siseruumidesse mõeldud kontaktmürke müüakse enamasti aerosooli kujul, mida piserdatakse sipelgate käiguteedele. Kui sipelgas piserdatud kohast üle käib, ta nakatub. ?Aerosoole on väga erinevas hinnaklassis,? ütleb Kruusalu. ?Vahe odavate ja kallite aerosoolide vahel on suur: odavad aerosoolid peavad saama otsekontakti, kallimad mõjuvad pikaajaliselt.?

Zaripi sõnul on efektiivseim tõrjevahend siiski soolemürk. ?Mürgi kogus on välja arvutatud sipelga kehakaalu järgi. Geeljas mürk pannakse väikestesse plastist topsikestesse ja sipelgad jõuavad selle pessa viia, ilma et enne ise hukkuks.?

Õues tuleb geelitopsid asetada sipelgapesa lähedusse nii, et vihm peale ei sajaks. Kui pesasid on palju, läheb taoline tõrje üsna kulukaks. Ruumides tõrjutakse sipelgaid geeliga kaks korda aastas kuuekümnepäevase intervalliga.

Kruusalu hinnangul on abiks ka eeterlikke õlisid sisaldav peletusvahend, mida pritsitakse sipelgate liikumisteedele.

Enamik kahjurtõrje firmasid teeb töid üle Eesti ning ööpäevaringselt. See tähendab, et kui ka hommikul kell neli sitikad liiga teevad, on ikka keegi, keda saab kohe kohale kutsuda.

Kuna kahjureid on erinevaid ning tegutsemiseks tehakse otsused tihti alles kohale jõudes, on suhteliselt raske ennustada teenuse hinda. Astrades OÜ spetsialisti Igor Muhhini sõnul sõltub hind vahendi kulust ruutmeetri kohta ning firma kodulehekülje andmetel kujuneb kuni 20 m² ala puhul hinnaks 220 krooni.

Kolme ja enama toaga korteri puhul saab Astrades OÜst 10% hinnaalanduse. Korteriühistutele kehtib täiendav hinnaalandus ning koridorid, trepikojad ja keldrid on nende puhul tasuta.

Gifti Kutid OÜ müügijuhi Jarmo Piirsalu hinnangul läheb kindlasti arvesse ka objekti suurus, asukoht, seisund ning otstarve.

Koristamisega tuleb pärast tõrjet oodata, kuni kõik on kuivanud, misjärel võib teha kuivkoristust. Pesta võib töödeldud pindu alles 2?3 päeva pärast. Erandiks on toiduainetega kokku puutuvad esemed, mis tuleb kohe pärast töötlemist sooja veega puhtaks pesta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:40
Otsi:

Ava täpsem otsing