Eesti Raudtee ei tagane investeeringukohustusest

Rääkides Eesti Raudtee (ER) investeerimiskohustustest üleüldiselt, tuleks alustada ettevõtte erastamisest 2001. a. Kõigil konkursil osalejatel oli võimalus põgusalt tutvuda ettevõtte seisuga ehk viia läbi due diligence, mille põhjal esitati erastamisagentuurile pakkumine ostuhinna ja investeerimisprogrammiga viieks aastaks. Pärast mitmeid segadusi kuulutati erastamise võitjaks Baltic Rail Services (BRS), kes pakkus ettevõtte eest miljard krooni ning võttis kohustuse investeerida 2,566 mld kr.

Paraku venis erastamine RailEstonia kõrvalejäämise tõttu mitme kuu võrra, mistõttu BRS sai ERi üle võtta alles septembrikuus. Sellise ajastuse tõttu oli selge, et 2001. a investeerimiskohustust ei ole BRSil võimalik täies mahus täita, sest infrastruktuuritöid on võimalik teostada vaid aprillist oktoobrini.

Erastamisplaanis ette nähtud kohustuse täitmiseks tol aastal tulnuks peatada täielikult nii kauba- kui ka reisiliiklus ERi infrastruktuuril mitmeks kuuks, kuid ka siis ei oleks õnnestunud kõiki töid läbi viia. Ka riigi esindajad mõistsid olukorra absurdsust ning juba erastamislepingu sõlmimise ajal lisati lepingusse klausel, millega anti BRSile õigus erastamisprogramm täies mahus täita viie aasta jooksul, kuid alates 2002. aastast.

Praeguse kava kohaselt investeeribki ER 2006. a lõpuks ainuüksi infrastruktuuri 1,763 mld krooni, mis ületab erastamislepinguga nõutu üle 100 miljoni krooniga. Lisaks on BRS teinud mahukaid investeeringuid veeremisse, mida on tunduvalt enam, kui erastamislepinguga võetud kohustus ette näeb ? meie hinnangul on need investeeringud sama olulised kui investeeringud infrastruktuuri, efektiivsuse tõstmiseks, läbilaskevõime suurendamiseks või ohutuse parandamiseks.

BRSil ei ole kavatsustki lepingus kokku lepitust taganeda või vähem investeerida. Samas on aga kolme aasta jooksul ettevõttes nii mõndagi muutunud ning põhimõtteliselt tuleb muuta investeerimisprioriteete ? seda eesmärki täidabki täiendatud äriplaan, milles suurendatakse ohutust ning arvestatakse muutunud konkurentsisituatsioonist tingitud vajadusi. Kevadel vastu võetud raudteeseadus nõuab infrastruktuuri haldajalt pidevalt kasvavaid investeeringuid läbilaskevõime suurendamiseks, sest alates järgmisest aastast muutub vabaks konkurents raudteeturule ligipääsul. Koostöös raudteeinspektsiooniga oleme otsustanud veelgi suurendada investeeringuid raudtee ohutusse, suunates varasemast enam raha ülesõidukohtadesse ning rööbaste väljavahetamisse. Varasema äriplaani järgi korrastati aastas keskmiselt 10 ülesõidukohta, nüüdsest tõstetakse tempot kahekordseks: kolme aasta jooksul parandatakse ohutust 60 ülesõidul.

Läbilaskevõime suurendamiseks on ehitatud Muugale veduridepoo ning vedurite pöördsild, mille abil toimub vedurite ümberpööramine varasema viie tunni asemel kahe minutiga. Klienditeenindust parandavad kaks projekti, mis kannavad suhteliselt sarnaseid nimetusi ? KTK ja CTC. Esimene on ERi klienditeeninduskeskus, mille abil peaks raudteevedude tellimine muutuma klientidele senisest mugavamaks, teise lühendi taga peitub ingliskeelne nimetus Centralized Traffic Control ehk tsentraliseeritud liikluskontrollisüsteem. Tegemist on tehnika viimast sõna järgiva liiklusjuhtimissüsteemiga, millest kujuneb üks tõhusamaid vahendeid ohutuse ja läbilaskevõime suurendamisel ning mis vahetab täielikult välja nõukogudeaegse signalisatsioonisüsteemi.

Meie püüdlused kasvatada transiidivoogusid mõlemal suunal on suurendanud Narva pudelikaelaks muutumise ohtu. ER on juba kolm aastat püüdnud alustada jaamateede pikendamise projekti Narvas, kuid kohalike võimude vastuseisu tõttu on 80 miljonit krooni planeeritud investeeringuid siiani ootamas oma järjekorda.

Jagame rahandusministeeriumiga sama eesmärki ehk soovime parandada ohutust ja muuta Eesti transiidisektorit veelgi konkurentsivõimelisemaks. Kuigi ees ootab veel suur töö, et erastamisele eelnenud alainvesteerimisest tulenevaid vajadusi täielikult rahuldada, jätkab BRS kindlalt infrastruktuuri ja veeremi parandamist Eesti Raudteel.

Autor: Edward A. Burkhardt