OPEC usub analüütikutest erinevalt nafta hinna langusesse

Londoni rahvusvahelisel naftabörsil on nafta hind langenud viimased viis päeva järjest. OPECi president Purnomo Yusgiantoro ütles eile, et loodab, et toornafta hind langeb 30 dollarini barreli kohta. "OPEC võib septembris toimuval kohtumisel arutada tootmiskvootide tõstmist," märkis ta. Toornafta futuurid langesid eile Londonis viiendat päeva järjest, langedes eile kolme nädala jooksul esimest korda päevasisese kauplemise jooksul alla 40 dollari barreli kohta.

?Nafta hind maailmaturul langes, kuid see on ikkagi kõrge,? ütles Yusgiantoro.

Londoni maaklerfirma Prudential Bache maakler Christopher Bellew põhjendas nafta hinna langust tulevahetuse lõpetamisega Iraagis. Vaherahu sõlmiti Iraagis eile öösel. ?Vaherahu tähendab, et on vähem võimalusi, et rünnatakse naftajuhtmeid ja, et nafta tarned Iraagist võidaks katkestada,? ütles Bellew. Üleeile Najafi linna lähedal Kufa linna mo?ees toimunud plahvatuses sai surma vähemalt 25 inimest. Vägivallarünnakud Iraagis olid peamine põhjus, miks nafta hind tegi möödunud nädalal oma kõigi aegade rekordeid.

Skandinaavia investeerimispank Carnegie tõstis nafta nõudluse jätkuva kasvu tõttu nii lühi- kui pikaajalisi nafta hinna prognoose. Varem ootasid analüütikud, et jooksval aastal on nafta barreli keskmine hind 32,4 dollarit, nüüd oodatakse 37,4 dollarit. Tuleva aasta hinnaks ootavad eksperdid nüüd 35 dollarit senise 28 dollari asemel.

Viimase kaheksa kuu jooksul on nafta hind olnud kõrgem OPECi poolt määratud hinnast. ?Me ei usu, et nafta hind langeb,? kirjutas firma oma analüüsis.

Lisaks nafta hinna ootuste tõusule tõstis Carnegie ka Statoili ja Norsk Hydro prognoose. Kasumiks aktsia kohta oodatakse Statoilile 2005. aastaks senise 8,5 Norra krooni asemel 10,7 ja Norsk Hydrole senise 41,7 asemel 46,8 Norra krooni.

?Kuu aega tagasi teatas OPEC, et neil pole enam võimalik nafta hinda kontrollida, nüüd siis nii julged prognoosid,? ütles Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juhataja Pärt Kivaste. Ta lisas, et enamik analüütikuid usub, et tegu on korrektuuriga ja nafta barreli hinnale oodatakse aasta lõpuks veel kuni 15-protsendist tõusu 50 dollari lähedale.

Royal Dutch/Shell, Norsk Hydro ja teised naftafirmad teatasid eile, et ei kiirusta uute naftapuurimistornide loomisega, kuni nad on kindlad, et hinnad stabiliseeruvad ja valitsused aitavad tööstust, kui hinnad peaksid taas langema hakkama. ?Naftafirmad on ettevaatlikud ja ei kuluta liiga palju raha uute naftamaardlate avastamiseks,? ütles Norsk Hydro juhatuse esimees Eivind Reiten.

Sageli on tunne, et kui nafta hind maailmaturul on tõusnud, siis kasutatakse seda meilgi hinnatõusu argumendina, kui maailmas aga hind langeb, siis meil kahjuks mitte.

Nafta hind moodustab bensiini hinnast, mis meil tanklates müüakse, väga väikese osa. Suurem osa on aktsiis, käibemaks ja jaemüüjate kasumimarginaal. Sellel otsest sõltuvust maailmaturu hinnaga ei ole. See on kohalike jaemüüjate hinnapoliitika ? riigi ja firmade otsustada.