Surnud keisri terrakotasõdurid

Barcelona Forum on üks maailma suurimaid näituseid, mis on avatud juba alates mai algusesest ja mida saab külastada kuni septembri lõpuni. Barcelona olümpiaküla lähedal asuvale 30 hektari suurusele maa-alale on külastajatele 141 päevaks avatud erinevad hallid ja väljapanekud, mille ühisteks nimetajateks on inimkond ning tsivilisatsioon, selle minevik, tänapäev ja tulevik. Terrorismiohtu ennetades turvavad näitust sajad politseinikud, sisenemisel läbitakse samalaadne kadalipp nagu lennujaamades ning et välistada raadio teel juhitavaid lõhkeseadeldisi, on näituse territoorium kaetud segajatega, mis ei võimalda mitmesaja meetri raadiuses peatuvaid turiste isegi oma autole alarmi peale panna.

Kuid selle suursuguse näituse kõige suursugusem väljapanek, mis sunnib paljusid turiste üle kogu Euroopa Barcelonasse minema ning lunastama seal 21 eurot maksev näituse päevapilet, on kahtlemata Hiinas väljakaevamistel leitud terrakotasõdalased, mida esmakordselt ajaloos eksponeeritakse väljaspool Hiinat. Ka savikujudele eraldatud hämaras näitusehallis on kord karm: pildistada ei tohi ja seda reeglit jälgitakse hoolikalt. Kuid ikka püüavad külastajad salaja hämaras ruumis neid suursuguseid kujusid jäädvustada ja kui kontrollijad on parasjagu selja keeranud, siis mõnel see ka õnnestub.

Tegelikult on Barcelonasse lennutatud terrakotasõdalased vaid väike osa Hiinas Xi?ani provintsis nähtavast väljapanekust, kus on ligi kümme tuhat erisugust sõdalast. Tähtsatele inimestele hauataguse elu jaoks kõige vajaliku kaasapanemine on Hiinas olnud iseenesestmõistetav juba tuhandeid aastaid, algselt pandi surnule kaasa elusaid orje, seejärel aga väikseid kujukesi.

Kõige mõjuvõimsam hauapanus on vaieldamatult Hiina ühendajana kuulsust kogunud Qin Shi Huangdil, kes nõudis, et kõik kaasapandav oleks loomulikus suuruses. Esimene Shi Huangdi hauda kuulunud terrakotaskulptuur leiti 1974. aastal Xi?ani lähedalt. Mausoleumi väljakaevamine ja terrakotaskulptuuride restaureerimine käib siiani, sest kompleks osutus märksa mastaapsemaks, kui arvata osati.

Kompleks oma elusuuruses elanike, vägevate müüride, lossi ja surnuaiaga oli justkui valitseja maapealse elu koopia, mis järgis tema elustiili ja kattis kõik tema hauatagused vajadused. Muistne mälestis kaevati välja väikese mäe seest. Selle konstruktsioon ise olevat nõudnud 700 000 sõjavangi ja orja tööd 36 aasta jooksul. Võib vaid ette kujutada, kui keeruline oli kõike seda kavandada ? kujude jaoks läks ju tarvis oma ala meistreid.

Maa-alune linn katab ligi 11 ruutkilomeetrit. Sellelt alalt leiab tolleaegse pealinna väikese mudeli, aga ka Sinise ja Kollase jõe ning teistegi põhiliste Hiina jõgede plaani. Vee asemel voolas nendes jõgedes mehaaniliselt ringlev elavhõbe. Samuti oli seal planetaarium tähtkujudega, mis on tehtud pärlitest.

Kolm väljakaevatud saali sisaldasid elusuuruses terrakotasõjaväge. Esimesest ruumist leiti ligi 6000 terrakotameest ja 180 vankrihobust. Teises ruumis oli umbes 1300 sõjameest, 89 sõjahobust, 356 vankrihobust ja 100 saduldatud hobust. Kolmandast ruumist on välja kaevatud üks sõjavanker, neli vankrihobust ja 68 meest. Skulptuurid olid üles rivistatud täpselt tolle aja reeglite kohaselt.

Iga väeosa ja iga mees seisis seal, kus ta reeglite järgi pidi seisma. Esimese ja teise ruumi skulptuurid paiknesid kõik näoga ühes suunas, aga kolmandas ruumis vaatasid nad üksteisele otsa, sest tegemist oli väejuhtide staabiga.

Sõdurid on tehtud küll vormide abil, kuid näod, riietusstiil ja soengud on igaühel eraldi modelleeritud. Leiti ka sõdurite relvad, mis on siiani teravad. Shi Huangdi sõjamehed olla pidanud kujude tegemise ajal ükshaaval poseerima. Kujude terrakotakihi paksus on 7,6 cm. Glasuurimata savist põletatud skulptuurid olid kohati kaetud eredate mineraalvärvidega, mis on ajaga maha koorunud.

Keiser, kellele need kujud kaasa pandi, tõusis troonile 13aastaselt aastal 246 eKr. Otsekohe hakkas Shi Huangdi rajama seda ebatavalist mausoleumi, mis viidi lõpule paar aastat peale tema surma, aastal 210 eKr.

Shi Huangdi saavutusteks peetakse, et ta ühendas omavahel seitse seni vaenujalal olnud kildkonda ja pani niiviisi aluse ühtsele Hiinale. Tema valitsemise ajal ühtlustati Hiinas kiri, rahaühikud, raskuste ja mõõtude süsteemid. Samas oli Shi Huangdi despoot, kes pani kehtima julmad seadused ja lasi rahvalt kõrgeid makse koguda. Lisaks hauakompleksile hakati tema käsul ka Hiina müüri ehitama.

Vaatamata oma saavutustele oli Shi Huangdi sügavalt ebausklik. Ta kartis tundmatust ja surma. Peale kolme atentaati hakkas ta igal öösel magama eri tubades ja reisima alati kahe kaarikuga, et palgamõrvaril oleks teda raskem tabada. Vanemas eas hakkas ta otsima elueliksiiri ja eluandvaid taimi. Keisri surma põhjustas talle elueliksiiri pähe manustatud jook, mis sisaldas elavhõbedat ja arseeni.

Autor: Eliisa Ehin