Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa turist avastab Eestit

Külaliste ootuses on turismitalud asunud rajama uusi ööbimiskohti, laiendavad toitlustamisvõimalusi, samuti rajatakse karavaniplatse.

Arvestades ühe ööpäeva maksumuseks statistikaameti antud 450 krooni ja keskmiseks ööbimise arvuks 1,8 ühe turisti kohta, maksid ainuüksi juunis välisturistid Eestis vaid majutuse eest üle 125 miljoni krooni.

Turistidevoolu peamiseks põhjuseks peetakse Eesti liitumist Euroopa Liiduga ? eriti just omal käel ringi sõitvad Euroopa turistid ei pea Eestit enam kriminogeenseks ja tundmatuks kohaks ning ka piiriületus on hõlpsam.

?Euroopa turistid peavad Eestit ELi liikmelisuse pärast nüüd ?oma maaks?,? ütles maaturismiettevõtjaid ühendava MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimees Varri Väli. ?Huvitavalt palju on käinud hollandlasi, eriti just Lõuna-Eestis. Samuti on avastatud Lahemaa turismitalud.?

Jättes kõrvale nn vodkaturistid ning SPAdesse tervist kosutama saabuvad välismaalased, otsitakse Väli sõnul eelkõige privaatsust. ?Näiteks soovitakse nädal aega elada elektrita majakeses,? rääkis Väli. ?Rabarajad on väga populaarsed, samuti kalaturism.?

Soomaal rabamatku ja majutust pakkuva OÜ Karuskose juht Aivar Ruukel ütles, et välismaalasi oli tänavu rohkem liikvel kui muidu. ?Eriti palju on Kesk-Euroopast pärit iseseisvaid reisijaid,? rääkis Ruukel.

Ruukeli sõnul on Soomaal matkajate hulgas praegu ikka eestlasi rohkem, kuid trend, et ka välismaalased avastavad selle paiga, on alanud.

Väliskülaliste arvu kasvu eeldades on Ruukeli juhitav firma alustanud odavamat tüüpi majutust pakkuva hosteli ehitamist, samuti rajab firma karavanikämpingu.

Lahemaal Altjal asuva Toomarahva turismitalu perenaine Ülle Tamm sõnas samuti, et turiste on tänavu märgatavalt rohkem. ?Kolmveerand meie külastajatest on välismaalased,? ütles ta. ?Kes kurdab, et tänavu on vilets suvi, on ise laisk olnud.?

Tallinna külje all asuva Peoleo hotelli juhataja Kairi Vahtra ütles, et karavanautosid on sel suvel hotelli karavaniplatsil peatunud rohkem kui ühelgi eelneval aastal. ?Me just laiendasime oma karavaniplatsi, nüüd on ruumi 50 autole,? sõnas Vahtra. Kuna nõudlus on suur, plaanib Peoleo ka karavanikoha hinda 190 kroonilt 300 kroonile tõsta.

Välismaalased on tühjaks laenanud ka Eesti autorendifirmad. Äripäev kirjutas hiljuti, et järjekorrad auto rentimisel ulatuvad mitme nädalani. Hinnad küündivad Eestis auto rentimisel aga juba kõrgemale kui mujal Euroopas.

Jahe ja vihmane ilm pole heidutanud turiste ka Tallinnas. Näiteks juulis oli enamik pealinna hotelle välja müüdud ning öömaja leidmine väga keeruline.

Reede keskpäeval Tallinna külje alt Peoleo karavaniparklast Haapsalu poole minekut asutav inglane Graham Saunders tunnistab, et kujutas Eestit ette kriminogeense ja mahajäänud paigana.

?Me arvasime, et siin elatakse umbes nagu 19. sajandil ja et siin on väga ohtlik, aga selgub, et Eesti on täiesti tsiviliseeritud koht,? räägib Inglismaalt Dorsetist pärit Saunders. ?Palju uusi modernseid hooneid, väga palju autosid, rõõmsad inimesed, madalad hinnad.?

Üllatav on Saundersi sõnul ka see, et Eestis on igal pool näha töötavaid inimesi, näiteks tee-ehitajaid. ?Me tulime läbi Skandinaavia, seal pole üldse näha, et keegi tööd teeks,? imestab ta.

Saunders saabus koos sõbrannaga Eestisse kolmapäeval. Paar on ratastel olnud juba kolm kuud, läbi on sõidetud näiteks Holland, Belgia, Taani, Skandinaavia, Soome. ?Tuleme Nordkapist ja nüüd sõidame soojematesse kohtadesse, lõpuks tahame jõuda Kreekasse,? sõnab ta. ?Tallinnas vaatasime vanalinna, sest uus linn meid ei huvita ? see on samasugune nagu linnad igal pool.?

Tallinna külje alt sõidavad inglased edasi Haapsallu, siis Saaremaale ja Pärnusse. ?Meid huvitavad just väiksemad ja omapärasemad linnad,? lisab Sauders.

EASi turismiarenduskeskuse turismi-uuringute koordinaatori Piret Kallase sõnul on aasta esimese poolega sarnane välisturistide arvu kasv eeldatavalt jätkunud ka teistel suvekuudel.

Välisturistid planeerivad oma reisi pikemalt ette ja vilets suveilm mõjutab nende reisiplaane vähe, põhjendas ta.

?Tänu lihtsamale ja kiiremale piiriületusele pärast ELiga liitumist võib tänavu eeldada kasvutrendi jätkumist Saksa, Soome, Läti, Leedu ja Poola autoreisijate arvus,? ütles Kallas. ?Viimasel paaril aastal on 20?30protsendilist või suurematki kasvu näidanud ka Norrast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast pärit külastajate arv.?

Kallas prognoosis, et Eestis ööbinud välisturistide arv kasvab tänavu kaks korda kiiremini kui mullu: eelmisel aastal kasvas Eestis ööbinud turistide arv 100 000 võrra ja jõudis 1,46 miljonini, tänavu on oodata kasvu 200 000 turisti võrra, mis jõuab 1,66 miljoni ööbimiseni.