Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Klementi tahab aasta lõpuks kasumi saavutada
?Nulli jõudmine aasta lõpuks oleks päris hea tulemus, sest eelmisel aastal kokku saime 20 miljoni krooni suuruse kahjumi,? ütles Klementi juht Toomas Leis.
Ettevõtte teise kvartali puhaskahjum oli 3,3 miljonit krooni. Mullu teises kvartalis oli firma kahjum veel 9,9 miljonit krooni. Firma realiseerimise netokäive oli 24,5 mln krooni, võrreldes eelmise aasta 23 miljoni krooniga oli kasv 6,9 protsenti.
Esimese poolaasta kahjum oli 4,7 mln krooni võrreldes eelmise aasta sama perioodi 19 miljoni krooni suuruse miinusega. Käive kasvas esimesel poolaastal 16%, 63,6 mln kroonini.
Leis sõnas, et firma arvestas sellise kahjumiga. ?Aasta kokkuvõttes loodame kasumisse jõuda,? lisas ta.
?Hetke plaanide kohaselt meil äritegevuseks raha juurde laenata tarvis ei ole,? ütles Leis, kelle juhitava firma võlakoorem on ligi 72 miljonit krooni. ?Meil on pankadega kokku lepitud, et jätkuvalt pikendame restruktureerimise käigus laene,? lisas Leis.
Klementi teise kvartali tulemused jäid alla Hansabank Marketsi ootustele. Hansabank Marketsi analüütik Mihkel Torim ootas 15% suuremat käivet 28,6 miljoni krooni tasemel. Lisaks prognoosisid eksperdid poole väiksemat kahjumit, 1,6 miljoni krooni kanti.
Pärast esimese kvartali tulemuste avaldamist ootasid analüütikud, et Klementi jõuab aasta lõpuks kasumisse. Siis anti aktsiale ?osta?-soovitus ja hinnasihiks seati 40,7 krooni. ?Nüüd tuleb nii numbrid kui soovitus uuesti üle vaadata,? märkis Torim.
Palju oleneb analüütiku sõnul sellest, mis hakkab toimuma kolmandas kvartalis, kus peaks kogu hooaja müük toimuma ja käibe kasv tulema. ?Rahavoogude poole pealt oli teises kvartalis pilt parem,? ütles Torim.
?Kahe sõnaga võib öelda, et Klementi oli ootuspärases kahjumis,? ütles Ühispanga analüütik Raul Rannaste.
?Õnnetuseks jah kuulub ka mulle Klementi aktsiaid,? ütles kaitseminister Margus Hanson. Ta märkis, et soetas oma 1450 Klementi aktsiat juba 1997. aasta alguses 200 000 krooni eest, mis tänaseks on kahanenud 41 064 kroonile.
Mis tasemelt oleks minister valmis aktsiaid müüma, ta ei kommenteerinud. ?Ilmselt teen seda siis, kui mul on raha vaja,? möönis ta. Lisaks Klementile on Hansonil Norma, Hansapanga ja Tallinna Kaubamaja aktsiaid. Välisbörsidest on ta investeerinud Hansapanga fondi vahendusel Venemaale.
Sander Karule kuulub 3000 Klementi aktsiat
Rääkisin neljapäeval Hansapanga privaatpanganduse inimestega ja küsisin otse, kui palju saab Hansapanga maaklereid uskuda. Aasta tagasi, kui oli Klementi aktsiaemissioon, siis prognoosisid austatud analüütikud aktsia hinnaks aasta pärast 45 krooni. Täna kaubeldakse aktsiaga 28 krooni tasemel.
Küsisin, kas need inimesed, kes nii valesti on aktsia hinda prognoosinud, pangas ka edasi töötavad. Ega ma personaalpanganduse osakonnast sellele küsimusele mingit konkreetset vastust ei saanud.
Hansapank on kas tohutult ebakompetentne või on valetanud. Nii palju aktsia hinda mööda prognoosinud. Mina olen oma aktsiaostude korral Hansapanga ekspertidelt alati küsinud, mis nad arvavad. Hansapanga ekspertide käitumise sisu oli ilmselt selles, et lihtsalt inimesed ostaksid Klementi aktsiaid ja seetõttu anti küsitavat infot.
Hetkel ei ole mul kavas Klementi aktsiaid müüa, ootan ja vaatan. Ega nendel aktsiatel enam eriti kuhugi kukkuda ei ole ja asi saab ainult paremaks minna.