Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õnnestunud läbirääkimised sünnitavad positiivseid tundeid
Alustuseks on mõistlik endale selgeks teha, mida me mõtleme sõna ?läbirääkimised? all ja miks me kokkuleppe saavutamiseks üldse läbirääkimisi kasutame.
Isiklikult eelistan kindlasti lähtuda seisukohast, et läbirääkimised on kokkuleppimise protsess, mille tulemusena näevad mõlemad osapooled saavutatavast kokkuleppest selget kasu tõusmas.
Häid läbirääkijaid iseloomustab oskus näha olukorda teise inimese pilgu läbi. Kehtib reegel, et tee teistele seda, mida sa tahad, et nemad sinuga teeksid, ning ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid.
Eriti head läbirääkijat iseloomustab pigem see, et ta teeb teistele seda, mida teised tahavad, et ta neile teeks, ja ta ei tee teistele seda, mida nad ei taha, et ta neile ei teeks.
Selline hoiak nõuab korralikku ettevalmistust, enesekontrolli ja head suhtlemisoskust ning enesekindlust.
Eriti meeldivad on läbirääkimised, kus kauplemise, tingimise ja loovutustega tegelemise asemel hakatakse koos leidma alternatiivseid lahendusi ühise kasu saamiseks nii, et tulemusega oleksid mõlemad rahul.
Heade läbirääkimiste tulemusena on nii eesmärgid kui ka tulem positiivsed. Paraku siia ongi koer maetud. Kui soovitud tulemuse saavutamisega kaasneb negatiivne emotsioon ja halb enesetunne, siis võib ära kaduda soov edaspidi koostööd teha. Eriti teravalt lööb see välja siis, kui on tegemist keeruliste läbirääkimistega ja/või tekkinud vastuolude-probleemide lahendamisega.
Me kõik teame tuntud tõde, et edukas tulemus sõltub suuresti ettevalmistusest. Nii ka läbirääkimiste puhul.
Autor: Mats Soomre