Transpordil vastutab kauba korraliku kinnitamise eest saatja

ASi Schenker maanteetranspordi tootearendusjuht Tõnis Hintsov selgitas, et kauba laadimist ja kinnitamist reguleerib Eestis võlaõigusseadus ja teede- ja sideministri kinnitatud ?Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri?. Viimane paneb kinnitamise vastutuse otseselt kauba saatjale, vedajale on aga pandud kontrollimise ja vigade kõrvaldamise nõue.

?Otseselt vastutab laadimise eest kauba saatja. Laadimine arvatakse lõpetatuks, kui saadetis on ka kinnitatud. Kui autojuht avastab veose vastuvõtmisel puuduliku kinnituse ega juhi sellele kauba saatja tähelepanu, siis teatud juhtudel võib vastutada ka vedaja, seda juhul, kui vedaja pidi ilmselgelt märkama, et saadetis on ebaõigesti laaditud või puudulikult kinnitatud,? selgitas Hintsov.

ASi SP Transit tegevdirektor Roman Loov lisas, et alati vastutab kauba kinnitamise eest vedaja, juhul kui kaupa on võimalik kinnitada standardsete vahenditega, nagu kett ja rihm.

Hintsovi sõnul aga vastutab vedaja kindlasti transpordi käigus toimuvatel ümberlaadimistel kauba laadimise ja kinnitamise eest. ?Autojuht peab jälgima veoprotsessis kinnituse püsimist ning vajadusel kinnitust pingutama. Seda eelkõige liiklusohutuse seisukohalt,? lisas Hintsov.

Kuna seadusega on pandud vastutus kauba laadimise ja kinnitamise eest kauba saatjale, siis juhul, kui vedaja laadib kauba või osaleb laadimisprotsessis, tegutseb ta Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimuste järgi ehk sel juhul tegutseb vedaja laadimisprotsessis kauba saatja vastutusel ja kulul.

Kui kaup saab veol siiski kannatada, vastutab Loovi sõnul vedaja. Hintsov lisas, et kahjujuhtumite puhul tavaliselt uuritakse konkreetset juhtumit ning lisaks saatjale võivad kahjusid jagada ka teised osapooled.

Veoteenuse tellija ja pakkuja kokkulepe määrab, kes kauba peale laadib. Kui kokku ei lepita, peab laadima saatja.

CMRi konsultant Renee Mahl selgitas, et ükski veolepingute suhtes kohaldatav õigusnorm ei kohusta vedajat osa võtma kauba peale- või mahalaadimisest. ?Kui veolepingus on laadimise küsimus reguleerimata, siis lasub pealelaadimise korraldamise kohustus kauba saatjal. Selline kohustus tuleb VÕSist ja teistest kohaldamisele kuuluvatest normatiivaktidest,? lisas Mahl. Saatja all mõistetakse siinkohal isikut, kes on vedajaga sõlminud veolepingu. Kui vedajaga on veolepingu sõlminud kauba üleandjast erinev isik, siis peab kauba õigeaegse ja nõuetekohase pealelaadimise tagama veo tellija.

NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht lisas, et kauba laadimiskohustus oleneb ka tarnetingimustest. ?Kui tingimus on EXW ehk müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse nimetatud punktis, siis peab kauba lähetaja tegema vaid kauba oma laos kättesaadavaks. Sel juhul peaks siis juht ka kaubad laadima,? lisas Leht. Kui aga tingimus on FCA ehk müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt määratud vedajale eelnevalt nimetatud kohas või punktis ja kauba üleandmine toimub müüja territooriumil, siis peab kauba veovahendile laadima lähetaja/müüja.

Reaalses elus aga juht siiski enamasti kaupa ei laadi ka EXW-tingimuse korral. ?Meie autojuhid annavad küll vajadusel kliendile kaupu kätte, aga kauba pealelaadimine on reeglina lähetaja ülesanne. Juhipoolset laadimist esineb rohkem siseriiklikul veol kui rahvusvahelisel,? selgitas Leht. ?Veoteenuse tellimisel võib muidugi kokku leppida, et hinna sisse kuulub kauba peale- ja mahalaadimine, kuni selleni välja, et juht kastab kliendi lilled ka ära. Aga need kokkulepped on siiski väljaspool tavapraktikat.?

Saku Autobaasi juhataja Harri Viik selgitas, et tavaliselt laadib kauba peale ja ka kinnitab kauba saatja, kes teab kauba iseloomu, pakendi tugevust jms.

- Vaata lisaks: Kauba laadimise kohustus sõltub kokkuleppest

Kauba vale kinnitamise tõttu tekkinud kahjust on üks juhtum riigikohtu lahendi leidnud.

Vedaja transportis erineva läbimõõduga metalltorusid, mis olid asetatud üksteise sisse ning kinnitatud metall-lintidega piki ja põiki torusid. Veol kukkusid sisemised torud koormast välja maanteele ning nendele sõitis otsa sõiduauto, mis sai tehnilisi vigastusi. Kahjud pidi tasuma saatja.

- Vaata lisaks: Riigikohtu lahend