Heinola elamumess tutvustas külastajatele uusi tüüpprojekte

Iga aasta Soome eri paigas toimuv elamumess on meie põhjanaabrite üks populaarsemaid suveüritusi. Korraldajate eesmärk on rajada konkreetsele piirkonnale sobiv elurajoon ja tutvustada selle terviklahendusi. Tänavune mess toimus 16. juulist 16. augustini Helsingist 140 kilomeetri kaugusel asuvas Heinolas. Kauni sopilise järve kaldale püstitati 25 eramut, kaks paarismaja ja kaks ridaelamut. Järveäärsetel majadel on oma rannasaun ja paadisild.

Elamumessi teemadeks olidki inimese iga (eri põlvkondade kooselu) arvestades elamine mõnusas järvemaastikus, traditsioonilised ja modernsed puitmajad, rannaehitised ning uued sisustustrendid. Esmakordselt Soome elamumesside ajaloos oli Heinolas avatud ka sisustushall, kus külastajail oli võimalus tooteid oma koju kaasa osta.

Tähtiniemile rajatud elamurajoonis on arvestatud inimestega ? läbimõeldud haljastus, teedesüsteem, laste mänguväljakud ja vanade istumispaigad ning nn elukaaremaja (lasteaed-algkool, spordisaal, vabaajakeskus).

Erilise arhitektuuriga maju messil silma ei hakanud, pigem on tegemist tulevaste kataloogitoodetega. Suurem osa elamutest on puumajad, sest korraldajate sõnul on selles paikkonnas alati valdavalt puumaju ehitatud.

?See mess ei pakkunud arhitektuurselt kahjuks midagi huvitavat, peale selle, et oli kena koht järve kaldal,? kommenteerib mitmel Soome elamumessil käinud arhitekt Madis Eek, kellele on varasematest muljet avaldanud Tampere vanasse tehasesse korterilahendusi pakkunud ja paari aasta tagune parema ning terviklikuma arhitektuuriga Tuusula mess. Eegi hinnangul olid Heinolas paljud majad seest paremad kui väljast. Demonstreeritud maitsekatest ruumilahendustest said kindlasti paljud kodukujundajad uusi ideid.

Iga maja asumis oli sisustatud konkreetse pere eelistustest, soovidest ja vajadustest lähtuvalt, eri stiilis, modernsest rustikaalseni.

On tähelepanuväärne, et Soome arhitektid on kasutanud peamiselt kodumaiseid materjale, just lähikonnas toodetud kivi, puitu jms. Just siseviimistlusmaterjalide ja mööbli valik ning kaunite aksessuaaridega kujundatud ?kodud? köitsidki külastajaid.

Messil käis üle 150 000 külalise, oli nii asjaarmastajaid kui ka professionaale. Korraldajate andmeil on igal neljandal elamumessi külastanud perel kavatsus oma maja ehitada.

Eesti Arhitektide Liidu esimehe Margit Mutso hinnangul oleks taolisel messil ka Eestis potentsiaali. ?Hetkel on elamuehitus Eestis sellise hoo võtnud, et messi korraldamine poleks probleem,? ütleb Mutso. ?Mitmel pool ületab nõudmine pakkumist. Messi eelis on see, et kogu ala arendatakse korraga välja ning ostjal on hea ülevaade, millises keskkonnas ta elama hakkab. Oleme arhitektidega arutanud, et Eesti võiks elamumessi traditsiooni sisse viia ja soomlastele silmad ettegi teha. Vaadates Heinola messi, ei ole see raske. Kahe-kolme aasta tagant võiks üks terviklik elamuala küll kerkida,? usub Mutso.

?Soome tänavuaastane kehv esitlus arhitektuuri vallas mõjutab negatiivselt ka eesti tellija maitset. Plaanime seda ka arhitektide liidus arutada ja pöörduda ettepanekuga ka kinnisvara- ja ehitusettevõtjate liitude poole. Kindlasti peaks messist aga huvituma ja seda toetama riik ja kohalikud omavalitsused,? leiab Mutso.

Autor: Tiina Kolk