Suured puud muudavad koduaia hubaseks

Tiina Kolk 01. september 2004, 00:00

Piirkonnas, kus aedlinna miljöö on juba välja kujunenud, rohelust ja lopsakust on vanade puude näol küllaldaselt, võib ka kirjanduse ja lahke istikumüüja toel teha suurepäraseid aedu. Lagedale maale rajatud elamurajooni puhul on asi märka keerulisem ? aia rajamisega tuleb samaaegselt ära teha ka osake kinnisvaraarendaja ja planeerija tööst.

Kõrge maa hind dikteerib ratsionaalseid lahendusi, iga ruutmeeter on hinnas. Sestap ei kohta neis piirkondades just sageli aedlinnadele nii omaseid puudealleesid ja rohelisi muruplatsikesi. Uues asumis aia planeerimisel tuleb mõelda pikalt ette, kuidas näeb haljastus välja 10?20 aasta pärast.

Siin saab iga aiapidaja kujundada oma aiaga ka osakese kogu piirkonna näost. Oluline on istutada igasse aeda võimaluse korral mõned kõrgemad puud ja põõsad, sest hetkel moekad madalakasvulised kaunid õitsejad on ka kümne aasta pärast meetrikõrgused, nagu lahke müüja lubas, ja elukeskkond tundub ikka kuidagi lage.

Ka taimedega ülekuhjatud ja töömahukad aiad ei pruugi alati need kõige kaunimad olla. Meeleolukamad ja stiilsemad on aiad, mille aluseks täpsed kriteeriumid ja kus neist ka kinni peetud, näiteks taimmaterjali värvid ja vormid perfektse täpsusega üksteist täiustamas: valge, halli ja rohelise kooslus, ka elektrivalgus on pimedal sügisõhtul. Äärmiselt trendika ja hästi lõhnava koosluse annavad ka roosipeenrasse istutatud maitsetaimed.

Oma aias tohib olla romantiline ja mänguline, muidugi võiks igas aias olla mõni õunapuu, parem juba ?perepuu?, mille võras on peidus kolme sorti õunu. Noore puu ümber võib kujundada madalamatest põõsastest ja lilledest peenraid, mille koosseis tuleb puu kasvades varjutaluvate taimede vastu välja vahetada. Juba suurte puude puhul tuleb meeles pidada, et puude juured ulatuvad võra läbimõõdust kaugemale ja kuival suvel ei jää selles ringis nõrgematele naabritele suurt midagi, päikesevalgustki jõuab maapinnale napilt. Sellisel puhul on nii mõnigi kord mõistlikum loobuda lillede istutamisest ja kujundada sinna tükike metsa- või samblaaeda kivide, sambla ja pinnakattetaimedega, lisaks pink või võrkkiik pärastlõunasteks mõtisklusteks.

Vana puu saatuse üle otsustamisel tasuks kindlasti üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata, parem muidugi üldse mitte lõigata, sest kas või üks väärikas puu annab aiale teise ilme ja alati on võimalik leida lahendus uue sidumiseks vana ja väärikaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:41
Otsi:

Ava täpsem otsing