Ärivalve on täienduseks naabrivalvele

Turvalisuse all mõistavad inimesed erinevaid asju. Mõne jaoks on turvalisus see, kui ta saab hirmu tundmata tänaval jalutada, teise jaoks on turvalisus palju tabalukke uksel.

Neli aastat on MTÜ Eesti Naabrivalve üle Eesti loonud naabrivalvesektoreid, milles inimesed vabatahtlikult hoolitsevad oma kodu ümbruskonna turvalisuse eest. Samu põhimõtteid järgib ka Tallinna vanalinnas 2003. aasta kevadest tegutsev ärivalve projekt. Pärast olukorrast ülevaate saamist 2003. aasta suvel loodi esimene ärivalvesektor 2004. aasta aprillis ning teine juulis.

Ärivalve raames hakkavad piirkonnas tegutsevad ettevõtted koostöös politsei ja kohaliku omavalitsusega süstemaatiliselt tegelema oma piirkonna turvalisemaks muutmisega, mis omakorda meelitab kohale rohkem kliente.

Muu maailma statistika näitab, et ärivalvelaadsete projektide piirkonnas on märgata kuritegevuse langust. Rootsis Malmö linnas hakkas sarnane projekt tegutsema 2001. aastal. Tänaseks on tagasiside ettevõtetelt positiivne ning statistika räägib kuritegevuse tuntavast langusest.

Kuritegude arvu vähendamine ning kuritegude ennetamine ei ole ärivalve ainsad prioriteedid. Väga tähtis on tõsta inimeste turvatunnet, vähendada hirmu kuritegevuse ees. Hirm kipub olema tihti subjektiivne ning ei põhine faktidel. Loodame oma projektiga saavutada seda, et mõne aasta pärast võib iga linnakodanik ning külaline muretult jalutada öistel vanalinna tänavatel.

Ärivalve toimib ühe piirkonna ettevõtete koostööl ja usaldusel oma keskkonna turvalisemaks muutmisel. Koostöös kohaliku omavalitsusega, piirkonna politsei ning Eesti Naabrivalve ühinguga vaagitakse piirkonnas ettetulevaid probleeme ning ühiselt otsitakse lahendusi ja võimalusi, kuidas paremini turvalisust tagada.

Nagu iga kodanikualgatus, võtab ka ärivalve töölehakkamine aega. Peamiseks probleemiks võib kujuneda ajanappus, sest inimesed, kes sellistes projektides osalevad, on ka muidu ühiskondlikult aktiivsed. Ka osalejate erinevate huvide ning ootuste põrkumine võib segada efektiivset koostööd.

Politseil on ärivalve projektis suur tähtsus. Oma tööd südamega tegev piirkonna konstaabel on kuritegevuse vähendamisel üks tähtsamaid partnereid. Põhja politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna konstaablid on ärivalve projekti õnnestumiseks palju kaasa aidanud ja aitamas. Nemad tunnevad vanalinna kõige paremini ning oskavad probleeme näha laiemalt kui ainult ühe tänava piires.

Radiolinja on ärivalve partnerina välja töötanud NAPSi ehk Naabrivalve Personaalse Sidelahenduse. NAPSi abil saab igaüks kiiresti ja lihtsalt edastada ühe SMSiga tähtsa info kõigile teistele koostöös osalejatele. Kasutades mobiiltelefoni, on kõik ?naabrid? vaid ühe tekstisõnumi kaugusel.

Ettevõtjad on aru saanud, et kui nende potentsiaalselt kliendilt tänaval rahakott varastatakse, ei ole ta enam ostujõuline klient. Seega on ärivalve kasulik mitte ainult ühiskonnale, vaid ka ärile.

Juulis koos ümbruskonna ettevõtjatega Tallinna vanalinnas teise ärivalvesektori loonud galerii Bogapott omanik Georg Bogatkin peab ühist vastuseismist organiseeritud kuritegevusele oluliseks. Pättide elu ebamugavaks tegemine on Bogatkini sõnul isegi mõjusam nende karistamisest.

Toompeal tegutsevad tasku- ja poevargad on äriomanikele ning politseile ammu nägupidi tuttavad.

Osas poodides on olemas isegi arvutiandmebaasid tuntud kurjategijate piltidega. Kahtlase tegevuse korral saavad valvesektori liikmed naabreid kiiresti hoiatada.

Aastatepikkuse kogemuse põhjal teab Bogatkin rääkida, et musta, otseselt varastamistööd teevad noored, vanemad grupi liikmed tegelevad planeerimise ja väljaõpetamisega. Seda, et vargad oma tegevust tõsiseltvõetavaks ametiks peavad, näitab ka juhtum, kui Bogatkinit pättide eemalepeletamisel kividega pilduma asuti.

Kesklinna politseijaoskonna vanemkonstaabel Märt Kõrgmaa ütleb, et erinevalt toimunud kuritegudest saab preventiivprojekti tõhusust hinnata vähemalt pool aastat pärast selle algust.

Juulis Lühikese jala valvesektori moodustanud ettevõtjate kohta ütleb Kõrgmaa, et nende sisuline koostöö kuritegevuse vastu algas juba mitu aastat varem.

Kõrgmaa peab tähtsaks, et firmad oma tähelepanekutest kindlasti ka politseid teavitaksid. Info pätigruppide liikumisest on aluseks politseipatrullide planeerimisele ning aitab kaasa ka turvakaamerate paigaldamiseks raha taotlemisel.

Lisaks kahele tegutsevale ärivalvesektorile plaanivad järgmise grupi moodustada Tallinna vanalinna ladina kvartali ettevõtjad.

Autor: Tarmo Vaik