Eesti Energia andis positiivse dopinguproovi

Äripäeva arvates tabas Energiaturu Inspektsioon Eesti Energia (EE) põhjendamatu hinnatõusu nõudmise katselt.

Alust nii arvata annab tõsiasi, et kui inspektsioon lükkas põhivõrgu teenuse üle 30protsendilise kallinemise tagasi, võttis EE tagasi ka tootmise, jaotusvõrgu ja müügiteenuse hinnatõusu taotlused. Kui ühe teenuse kallinemistaotluses tuvastati sisemised ebakõlad, ei soovinud EE ka teiste arutamist. Seda hoolimata sellest, et elektrienergia pistikuhinna kujunemine on üsna hästi lahti löödud ehk tootmis- ja ülekandeteenust on võimalik eraldi kalkuleerida ja arutada.

EE põhjendas, et kui inspektsioon lükkas tagasi põhivõrgu taotluse, nõuab see otsekohe ka uut analüüsi teiste hinnakomponentide (teiste äriüksuste) osas, mis kõik on omavahel ahelana seotud. Kuid postipaki saatmisel maailma teise nurka ei sõltu postifirmade ahela teenustasud üksteisest.

Energiaturu Inspektsioon kritiseeris põhivõrgu tööjõukulu, mis on liiga suur, põhivara kiiret amortisatsiooni ja suurt elektrikadu, mis teeb kokku 166 miljonit krooni aastas. Inspektsiooni hinnangul oli elektrikadu üles paisutatud, et näidata müügimahtu tegelikust väiksemana. OÜ Põhivõrk juhatajal Henn Jõel vastuseid ei leidunud.

Energeetikute (koos gaasi- ja veevarustusega) keskmine palk ületas Eesti keskmist palka teises kvartalis 1455 krooniga. Kuid võib väita, et vastutusrikkal alal töötades peabki suur palk olema. Mida arvata aga sellest, et EE töötajad kasutavad ametisõidukeid ohtralt isiklikeks sõitudeks, mistõttu peab firma maksma tarbetult palju erisoodustusmaksu, mis kajastub samuti elektri lõpphinnas?

Üks Eesti Energia hinnatõusu põhjendusi on elektrienergia varustuskindluse tagamine tipptundidel ja karmi talve tingimustes, mis tähendab reservvõimsuse ostmist. Hetkel ostab EE seda võimsust Narva Elektrijaamadest, mis on loomulik, kuigi alternatiiv oleks ka elektrienergia hinna poolest odavam import.

Tõsi, kallim oma elekter annab meie kaevuritele tööd ja leiba ning import halvendaks Eesti niigi halba väliskaubanduse bilanssi. Ent kasutada seda ühe hinnatõusu argumendina ei tundu põhjendatud ? kas siis praegu polegi meil reservvõimsust ja ees võivad oodata elektrikatkestused?

EE ja Energiaturu Inspektsioon teeksid tarbijale meelepärase teo, kui paneksid paika elektrienergia piirhinna näiteks ajani, mil elektriturg peab täielikult avanema. On ju teada EE investeeringukavad, millele saaks rakendada mõistlikku tootlust; keskkonnamaksude tõusukava; energeetikute palgapoliitika. Neist andmetest peaks saama tuletada hinnatõusu, mis ei oleks ?okk, nagu on kippunud siiamaani alati olema. Siis saaksid ettevõtjad paremini planeerida oma tootmiskulusid, tarbijad valida elektri- või muu kütte vahel jne.

Hetkel 1:0 Energiaturu Inspektsioonile, ja mitte üksnes ? punkt eelkõige tarbijale. See võib olla ka emotsionaalne revan?? eelmiste aastate hinnatõusu eest, mil EE kalkulatsioonid läbisid ? kas siis Energiaturu Inspektsiooni nõrgema positsiooni või ka EE veenvama põhjenduse tõttu ? ladusamalt kooskõlastusringi. Täna on inspektsioon oma tööd hästi teinud, põhjendused selged ja pall on EE käes. Esialgu vähemalt ajavõit.

Autor: ÄP