Hansapank läheb peatselt Euroopasse suure raha jahile

Baltimaade suurim laenuandja oli 2004. poolaasta lõpuks emiteerinud võlakirju 17,6 miljardi krooni eest. Kiire kasv on toimunud eelkõige viimase 12 kuu jooksul, mil väärtpaberite maht on kasvanud 10 miljardi krooni jagu.

Septembri keskel algab Euroopas Hansapanga emissiooni tutvustav ringkäik (roadshow) ning kuu lõpus toimub reaalne müük. Ringkäigu täpne plaan on veel koostamisel kuid kindlasti kuuluvad kavasse London ning Frankfurt.

Kui palju võlakirju täpselt müüki pannakse, ei soovi Hansapank veel avalikustada. ?Tänasel päeval ei tahaks veel plaane täpselt avalikustada, aga see võib jääda 8 miljardi krooni ümber. Kui palju tegelikkuseses emiteerime, oleneb sellest, milline turg hetkel on ning millised pakkumised meil õnnestub saada,? selgitas Hansapanga finantsdivisjoni treasurer (laekur) Meelis Paakspuu. Pakutavate võlakirjade intressitase ning pikkus selguvad pärast roadshow?d septembri viimastel nädalatel.

Senistest tagamata võlakirjadest pikimad on Hansapangal olnud viieaastased.

Paakspuu sõnul on suure tõenäosusega seekordseks võlakirjade ostjaks Euroopa pangandussektor. Võlakirju hakkavad müüma kaks panka: Barclays Plc ja Deutsche Bank AG.

Hansapank sel aastal rohkem suuremaid emissioone ei plaani. ?Suuremat pikaajalist emissiooni sellel aastal kindlasti ei tule. Suurte emissioonide vahele peab jääma mitmekuuline vahe, vastasel juhul antakse investoritele ebaselge signaal,? rääkis Paakspuu. Ta lisas, et samas võib pank siiski korraldada väiksemaid emissioone, mis on suunatud mõnele üksikule investorile.

Emissioonist saadav raha läheb suures osas olemasolevate võlakirjade väljavahetamiseks, kuid Paakspuu kinnitas, et emissiooniga Hansapanga 17,6 miljardi kroonine võlakirjaportfell väheke siiski suureneb. ?Oleme emiteerinud väga palju lühiajalisi võlakirju, vahetame lühikesed välja pikemate vastu. Kuna meie laenuportfell on oluliselt pikem, siis hea meelega võtame pika raha sisse,? lausus Paakspuu.

Suprema vanemanalüütiku Triin Palge sõnul on võlakirjade emissioon üks panga finantseerimise allikaid. Põhjuseks, miks neid korraldatakse, on laenude kiire kasv, millele ei jõua hoiuste kasv järgi. Selline tendents on kõigis Balti riikides.

Kui möödunud aasta keskel oli Hansapanga grupi hoiuste maht veel miljardi krooni jagu laenude mahust suurem, siis selle aasta 30. juuniks ületas laenude maht deposiitide mahu juba ligi 8 miljardi krooniga.

?Kuna Eestis on laenude kasv kiirem kui hoiuste kasv ja hoiuste intressid väga madalad, mis ei stimuleeri raha pangakontodel hoidma, on pangal vaja lisafinantseerimist välisturgudelt ning korraldatakse võlakirja emissioone,? selgitas Palge. Tema sõnul on viimses kvartalis küll hoiused üllatavalt hästi suurenenud.

Mis puudutab Hansapanga reitinguid, siis on need Palge sõnul head ning võivad tagada soodsad intressid. ?Kuna Hansapank on Rootsi pangandusgrupis, siis see annab hea aluse. Pealegi oleme ka Euroopa Liidus ja riskid on väljastpoolt vaadates madalamad,? selgitas Palge.