Põhivõrgu investeerimisplaan ületas inspektsiooni otsust 300 mln krooniga

Andris Feldmanis 02. september 2004, 00:00

?300 miljonigaei ole reaalne täita neid nõudeid, mis meile seadusega pandud on,? rääkis OÜ Põhivõrk arendusdirektor Pajo eile. Tema sõnul on arutlusküsimus see, kui palju üle selle summa tuleb investeeringuteks määrata. ?Selle me ka kokku lepime,? lisas Pajo.

Suuremaid investeeringuid nõuavad Balti alajaam, mille maksumus on ligi 300 miljonit, ning Narva ja Tallinna vahele rajatav elektriliin. Need projektid on juba töös.

Energiaturu inspektsiooni peadirektori Margus Kasepalu sõnul on nemad oma amortisatsiooni ja investeeringuid puudutavates otsustes kindlad, kuna need põhinevad Tehnikaülikooli ekspertiisil. ?OÜ Põhivõrk esindajad viibisid ise selle ekspertiisi juures, seetõttu on arusaamatu, et nad sellega nüüd nõustuda ei taha,? sõnas Kasepalu.

Teiseks oluliseks küsimuseks on reservid, mille osas OÜ Põhivõrk eriti valikuid ei näe, kuna reservi ostetakse Narva Elektrijaama käest, mis kuulub samasse kontserni. ?Peame ostma reservi sealt, kust see on meile alati saada,? põhjendas OÜ Põhivõrk juhatuse esimees Henn Jõe. Alternatiivne variant oleks Pajo sõnul gaasiturbiin, mille ehitamine maksaks üle poole miljardi krooni ning mis jätaks Eesti ikkagi olukorda, kus sõltutakse gaasist, mis tuleb väljaspoolt.

Energiaturu inspektsiooni ettepaneku kohaselt oleks reservi odavam osta Leedust või Venemaalt. See tähendaks aga Narva Elektrijaama tulude vähenemist ja muudaks elektrijaama hinnastruktuuri, mis omakorda tõstaks ikkagi elektri hinda.

Ühe punktina, kust OÜ Põhivõrk kindlasti kärpeid teha ei taha, on tööjõukulud. Ettevõtte keskmine palk oleks hinnataotluse kohaselt umbes 15 000 krooni. Jõe sõnul on kõrge keskmise palga põhjuseks see, et töötajate arv on firmas viidud miinimumini ja lihttöötajaid palgal ei ole. ?Meil on 80% inimestest kõrgharidusega,? sõnas Jõe. Tema hinnangul oleks neil väiksema palgaga võimatu inimesi tööle saada. ?Teistes selle sektori ettevõtetes on palgad kindlasti kõrgemad kui meil,? sõnas Jõe.

Kasepalu sõnul ei ole küsimus selles, kas inimestele korralikult palka maksta, vaid palkade kasvutempos. ?See oleks olnud järgmisel aastal kaks korda suurem kui tavaliselt,? selgitas ta.

?Kindlasti peame leidma kokkuhoiuvõimalusi,? kommenteeris Jõe edasist tegevusplaani. Spekuleerides pakkus Jõe võimalikuks kokkhoiuks paarkümmend miljonit krooni põhivõrkude osas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing