Suured võtavad turu kasvult koore

Kui Eesti ehitusfirmade kogukäive kasvas eile avaldatud statistika kohaselt tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veerandi võrra, siis turu kasvust lõikasid enim kasu just miljardiklubi liikmed eesotsas kolme miljardi kroonise aastakäibe graafikus liikuva Merko Ehituse ja Eesti Ehitusega.

Merko Ehituse kahe esimese kuu käive oli poolteist miljardit krooni, mis on 39 protsenti mullusest rohkem. Muljetavaldav on ka kasumi kasv ? tulu teeniti peaaegu poole võrra enam.

?Tulevikus ei taha me mitte kehvemad olla, kui me seni oleme olnud,? ütles ettevõtte juhatuse liige Alar Lagus kuue kuu tulemusi kommenteerides. ?Keskmises perspektiivis me puhaskasumi marginaalide langust ei oota.?

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik loobus ettevõtte börsistaatusele viidates majandustulemusi kommenteerimast.

Merko käibest enamiku andsid ehitustööd Eestis. Lätis ja Leedus tegi ettevõte esimesel poolaastal töid veidi enam kui 300 miljoni krooni eest, lõpetades Leedus nt Novo hotelli.

Merko on teiste ehitajate ees saavutanud ligi kahekordse edumaa, samuti märkimisväärselt käibele lisa saanud Eesti Ehitus näitas vaid 644 miljoni krooni eest töid. Ometi on ka see 37 protsenti mullusest enam.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et käibe kasv tulenes nii ehitusturu suurenemisest kui ka viimastel aastatel ümberkorraldustest, mille tulemusena on kasvanud võidetud konkursside osakaal.

Eesti Ehituse nõukogu esimehe Toomas Lumani sõnul on kõik eesmärgid seni täidetud. ?Usun, et selleks aastaks planeeritud 1,2 miljardi kroonise käibe plaani ületame märkimisväärselt.?

Ka poolaasta tulemusi mitte avaldanud Eesti suuremate ehitusfirmade hulka kuuluvate FKSMi ja Skanska EMV juhid tunnistasid, et kasv on korralik.

?Poolaasta oli edukam kui eelmise aasta sama periood,? kinnitas FKSMi juht Kaido Fridolin. Mullu näitas FKSM esimese poolaasta käibeks 402 miljonit krooni, aasta lõpuks tehti töid 1,04 miljardi eest. Üheks olulisemaks märksõnaks selle aasta kohta nimetas Fridolin inseneriehituse osakaalu suurenemist, nii näiteks ehitas FKSM Muuga sadama söeterminali, Viljandi heitveetöötlusjaama ning tegeles veemajandusprojektidega Lätis.

?Kasv oli,? nentis napilt Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa. Ehitusturu jätkuva kasvu ühe põhjendusena tõi ta samuti välja infrastruktuuride ehitamise osakaalu suurenemise ning see on ka põhjus, miks nn hiiglased kiiremini kasvavad kui keskmised ja väikesed ehitusfirmad.

?Lõviosa projektidest läheb tõepoolest nelja suure kätte,? ütles Otsa. ?See on loomulik protsess, et suured kasvavad kiiremini. Ma ei tea ühtegi Euroopa riiki, kuhu mahuks üle kümne korralikult kasumit teeniva ehitusfirma.?

?Kuigi Eesti ehitusturul pole paljuräägitud kuldaega olnudki, sest konkurents on äärmiselt tihe, on maht piisav ja loodetavasti see lähiaastatel ka säilib,? prognoosis Fridolin. ?Ootamatut kasvu ega langust ei paista.?

Otsa hinnangul konkurents tiheneb. ?Suurte hangete puhul on juba Euroopa Liidust suurfirmasid tulemas. Enam ei rabele vaid neli Eesti ettevõtet, vaid kokku seitse-kaheksa,? ütles ta.

Harju Ehituse juhatuse esimehe Aare Neudorfi sõnul on riigihangete konkurssidel märgata, et tellijad kipuvad suurfirmasid eelistama. ?Tihti on kandideerijatele seatud tingimused põhjendamatud ja osalejate ring jääb väikeseks,? ütles ta. ?Aga näib, et hetkel mahuvad kõik siiski turule ära.?

Ehitusturu kasvu pidurdamisel peavad väiksemad firmad Neudorfi sõnul siiski ni?istrateegiale üle minema.

Tallinna Sadama turundusdirektori Erik Sakkovi kinnitusel ei eelista üks Eestis suuremaid ehitustööde tellijaid hiigelfirmasid, vaid annab kõigile võrdsed võimalused. Näiteks Paldiski sadama ehitas Rand ja Tuulberg.

?Isegi kui peatöövõtja on miljardiklubist, siis tööd saavad ju paljud. Söeterminali ehitusel tegutseb hetkel 40 alltöövõtjat,? lisas Sakkov.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Tarmo Lige on turul veidi raskustes 30 kuni 100 miljoni kroonise aastakäibega ehitusfirmad, kes samuti riigihangete turul konkureerivad.

?Alltöövõtjatel on aga hea elu, suuri objekte, kuhu neid vajatakse, on palju,? lisas Lige.

Ta nimetas ehitusturu 27protsendilist kasvu heaks üllatuseks, veel talvel prognoosis liit aasta kasvuks kümme protsenti. ?Eks see kinnisvara arendusest tuleb. Ja see seletab ka suurte firmade häid numbreid. Väikesed ju ei arenda,? ütles ta.