Aktsionäride arv näitab langustendentsi

Kuigi aktsiate hinnad on tõusnud, langes väärtpaberikontode arv seitsme aasta madalaimale tasemele.

1. septembri seisuga omas börsiettevõtete väärtpabereid 12 904 kontoomanikku. 1998. aasta alguses oli vastav näitaja üle 35 000, sellest ajast peale on toimunud langus. Üheks languse põhjuseks on firmade lahkumine börsilt, viimati lõpetati kauplemine Estiko aktsiatega.

Samas omab kaudselt väärtpabereid ligi 400 000 teise samba pensionifondidega liitunut, kelle vara on investeeritud maailma börsidele. Teise samba pensionifondide maht on hetkel 1,9 miljardit krooni ja see kasvab jõudsalt.

Tallinna börsile kuluks marjaks ära uue firma noteerimine. Kuigi potentsiaalseid kandidaate on küllaga, pole neist kahjuks ükski börsile jõudnud. Viimati noteeriti börsil Eesti Telekomi aktsiad, sellest on aga möödas juba üle viie aasta. Kui varem oli takistavaks teguriks börsi madalseis, mistõttu oleks aktsiaid olnud raske müüa, siis hetkel seda küll öelda ei saa. Aktsiaturul liigub piisavalt raha, probleem on pigem vähestes börsiettevõtetes, kuhu raha paigutada.

Börsil on noteeritud võlakirju, kuid kauplemine on olnud väheaktiivne ja sihtgrupiks on eelkõige suurinvestorid. Tihti puuduvad ka võlakirjade ostu- ja müüginoteeringud, mis teeb kauplemise raskemaks. Samuti on võlapaberite nimiväärtused üsna kõrged ja ka tootlus on suhteliselt madal. Seetõttu on paljud investorid jäänud truuks tähtajalisele hoiusele.

Tallinna börsil oli eile rahulik kauplemispäev, sarnaselt kolmapäevaga hoidsid käivet üleval mõned suuremad plokktehingud. Traditsiooniliselt saavutas suurima käibe Hansapanga aktsia, millega sooritati ka suuremaid plokktehinguid, kasvatades käibe 14,3 miljoni kroonini. Hansapanga aktsia hind tõusis 0,29%, 108,27 kroonile.

Eesti Telekomi aktsia hind langes 109,06 kroonini.

Suurim hinnamuutus fikseeriti Kalevi aktsial, mis tõusis 8%. Börsipäeva lõpus oli Kalevi aktsia ostu- ja müügihinna vahe 10%, mistõttu on hinnatõus kaheldava väärtusega.