Energiaturu Inspektsioon lõi palli meie väravasse

OÜ Põhivõrk ja Energiaturu Inspektsioon peavad jõudma ühisele arusaamisele - see on järeldus, mille OÜ Põhivõrk tegi Energiaturu Inspektsiooni esmaspäevasest otsusest.

Energiaturu Inspektsioon on meie kõige olulisem partner ja tema hinnangud meie tegevuse olulised mõõdupuud. Kui me ei suuda põhjendada oma tegevust Energiaturu Inspektsioonile, siis oleme me valel teel. Me peame kas parandama oma põhjendusi või muutma midagi oma tegevuses.

Millised siis on need lahkarvamused, mis viisid Energiaturu Inspektsiooni ettepanekuni vähendada meie planeeritud kulusid 156 miljoni krooni võrra? Lõviosa nendest kulutustest, millega inspektsioon ei ole päri, on seotud reservi hoidmisega. OÜ Põhivõrk vastutab selle eest, et Eesti elektrisüsteem toimiks. Põhivõrk ei tooda elektrit ega müü seda ? ta vastutab süsteemi toimimise eest. Sealhulgas vastutab ta selle eest, et süsteemis oleks alati olemas teatud elektri tootmise reservid, mis lähevad käiku siis, kui mõni elektri tootja mingitel põhjustel enam elektrisüsteemi elektrit ei anna.

Kui reservi pole ja mõni suurem tootja enam võrku elektrit ei anna, võib kogu elektrisüsteem pimedaks jääda. Reservi hoidmine on teenus ja seda ostab Põhivõrk. Ainus, kes täna Eestis suudab reservi hoidmise teenust pakkuda, on Narva elektrijaamad. Rohkem selliseid elektrijaamu Eestis ei ole.

Põhivõrgul on kaks valikut: kas osta reservi väljastpoolt Eestit või ehitada ise moodne kiiresti käivituv gaasiturbiin maksumusega umbes pool miljardit krooni. Põhivõrk on seni lähtunud põhimõttest, et süsteemi toimimiseks vajalik reserv peab asuma Eestis. Kui rääkida gaasiturbiini ehitamisest, siis nagu öeldud, maksab see hinnanguliselt pool miljardit krooni ja selle käikuandmiseks alates investeerimisotsuse tegemiseks kulub kolm aastat.

Lisaks oleks turbiini käitamiseks vajalik gaas pärit Venemaalt, mis tähendab, et me seaksime ennast otseselt sõltuvusse Venemaa gaasitarnetest. Kuid see on väga oluline julgeolekupoliitiline otsus, mida ei saa langetada Energiaturu Inspektsioon ja OÜ Põhivõrk omavahel.

Kui palju peab põhivõrk aastas investeerima, et oleks tagatud süsteemi töökindlus ja põhivõrgu normaalne uuenemine? Põhivõrk on lähiaastatel planeerinud investeerida 600 miljonit krooni aastas. Energiaturu Inspektsiooni nägemuses oleks investeeringud 300 miljonit krooni aastas. Üks näide ? Põhivõrk uuendab üht tähtsaimat sõlmalajaama Eestis, Balti alajaama. Ainuüksi see jaam maksab 300 miljonit krooni. Põhivõrk peab tagama, et süsteem toimiks ja peab selleks optimaalsel moel investeerima. Põhivõrk vastutab selle eest, et süsteemi kollapsi risk oleks oludele vastavalt minimaalne. Energiaturu Inspektsioon kontrollib meie tegevust ning peab hindama nii seda, et me üle ei investeeriks, kui ka seda, et me piisavalt investeeriksime. Me mõlemad vastutame lõpptulemuse eest.

Praegu on pall meie väravas ning me peame neid olulisi teemasid iseenda jaoks veel paremini läbi mõtlema ning seejärel uuesti Energiaturu Inspektsiooniga läbi rääkima.

Autor: Henn Jõe