Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õnnelikud hetked ahvenaga
Esiteks on see ehtne kalarestoran: kalatoidud, kalapildiga nõud, lauad paadisillal ja kaldapealsel, kalad ujuvad mööda, pardid solistavad jões ja püüavad leivaraasukesi. Teiseks on toidud maitsvad ja huvitavad, mitte need lõhe-koorekastmes-tüüpi. Ja veel oli mulle hästi meele järele umbrohu ja lillede tasakaal ? mõlematele oli ruumi jäetud. Jõekallas on jõekallas, seda ei tohigi ära betoneerida, seal kasvavad nagunii need taimed, mis seal kasvada tahavad. Kes soovib, istub kännu otsas, kellele see on liiga metsik, leiab päevavarjuga koha lillepeenra ja purskkaevu kõrval.
Köök oli natuke aeglane, seevastu ettekandja andis endast parima mitte lihtsalt kiirustades, vaid lausa joostes.
Kuigi Ahven on kalarestoran, on menüüs ka mitut sorti liharoogi, mõned neist väga huvitavate nimedega. Aga olles aastaid meie söögikohtade kroonilise kalapuuduse all kannatanud, nägin ma ainult kalaroogasid: vähid, rannakalasupp, prantsuspärane kalasupp, sinimerekarbid konjakikastmes, grillräimed, suitsuahven, ahven mandli-amaret-tokastmes, kalavarras ooperikeldri moodi, ahvena-peekonirullid. Ja see pole veel kõik. Päevapakkumiste hulgast valitud koha sinepikastmes ja suitsuangerjasupp suudaksid viletsaimagi päeva paremaks muuta. Ka ahvena-peekonirulli julge kombinatsioon maitses hästi. Ja kalaseljanka ja vähid
Ma ei julgeks kellelegi spetsiaalselt Ahvena pärast Pärnusse sõita soovitada, see tunduks liiga reklaamimaiguline. Aga kui juba Pärnu olete juhtunud, võiks selle jõeäärse koha üles otsida küll.