Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Värvirõõm viltuses majas
Olen ühe laste kunstisaate salvestuse ajal Türisalu pangal olnud tunnistajaks, kuidas Allsalu pintsel jäädvustas lõuendile merevaate. Varjundeis rohelised-sinised-lillad toonid andsid suurepäraselt edasi vahelduva pilvisusega ilma ilme.
?Maal on maastik. Elatakse selles seda enamasti märkamata. Iga kord on mu maalid ise maastikud, kuhu ma lasen värvid hulkuma. Osa koguneb karja, teised jäävad eraldi ja mõned lähevad hoopis ära,? selgitab autor ise.
Näituse kuraatori Reet Margi sõnul on Vano Allsalul ääretult peen ja kindel värvimeel, tema ?maalide juures jääd enamasti nii sügavalt imetlema suurepäraseid värve, et millelegi muule mõelda on juba üpris raske. Normaalsest kaugusest vaadates võib ikka ja jälle hämmastuda, kui vägevalt kõlavad kokku toonid, mis kuidagi omavahel sobida ei tohiks. Kui aga päris lähedale minna, avastab igast pahtlilöögist omaette maailma. Ühes löögis võib olla 4?5 või rohkemgi värvi, mis omavahel sulades annavad põrutavaid nägemusi.?
Oma esimese näituse korraldas Vano Allsalu sünnilinnas Tartus 1984. aastal ? seega on nüüd tegemist isegi väikese juubeliga. Värvilõõm, mis Kivisilla galerii seintel hõõgub, on nauditavalt võimas ja tuleb sealt vaatajaga kaasa. Allsalu looming on meeliülendav ja meeldejääv.
Autor: Tiina Kolk