T?ehhi reformide edenemine on takerdunud poliitikasse

Väliselt paistab T?ehhi majandusel minevat hästi. Majanduskasv püsib neljandat aastat kolme protsendi tasemel ning otseste välisinvesteeringute poolest püsib T?ehhi koos Eestiga kindlalt uute ELi liikmesriikide tipus. Ja ometi on kuhjunud probleeme ? vaja reformida pensionisüsteemi, haridust ja tervishoidu, mille üle jõu käivad kulud on paisutanud eelarvepuudujäägi kuue protsendini SKPst.

Suuri lootusi ei panda ka paar nädalat tagasi vahetunud T?ehhi uuele valitsusele, millel on parlamendis ainult ühehääleline enamus ja mida juhib sotsiaaldemokraatide uus liider Stanislav Gross. Tuntud T?ehhi analüütik Jiri Pehe, kes oli ekspresident Vaclav Haveli nõunik ja praegu on New Yorgi ülikooli Praha filiaali direktor, ennustas, et Grossi ei valitud sellele kohale mitte ekspeaminister Vladimir ?pidla algatatud mõõdukate reformide jätkamiseks, vaid erakonna populaarsuse suurendamiseks enne 2006. aasta valimisi. See tähendaks reformide edasilükkumist mitme aasta võrra ja sellisel juhul pole T?ehhil rahaliitu asja enne 2010. aastat.

Majandusuuringute keskuse CERGE-EI professor Daniel Münich on sama meelt, väites, et kuna reformide jätkamine oleks valuline ja nende tulemused enne valimisi ei avalduks, siis Grossi valitsus tõenäoliselt midagi otsustavat ette ei võta.

Nii kurioosne kui see ei ole, ulatuvad T?ehhi poliitika hädad tagasi 1968. aastasse, ütles Jiri Pehe. Sel tähelepanuväärsel aastal üritasid tollased liidrid muuta kommunismi inimnäolisemaks, aga tagajärjeks oli see, et kõik vähegi reformimeelsed visati parteist välja. See dogmakommunistide partei elas muutumatult üle sametrevolutsiooni ja pääses parlamenti. Kui võimul olnud erakonnad on 90. aastatel määrinud oma mainet korruptsiooni- ja muude skandaalidega, siis opositsioonis olnud kommunistide maine on plekitu. Rikkumata maine, natsionalism ning ELi-vastasus on toonud neile juurde nii vanu aegu mittemäletava noore põlvkonna protestihääli, rahuolematute vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide ning isegi paremäärmuslaste hääli.

Kõige selle tagajärjel said nad viimastel, 2002. aasta valimistel 18,5% häältest. Et valimised võitnud teine suur vasakpoolne erakond, sotsiaaldemokraadid, ei pidanud kommunistidega koostööd võimalikuks, olid nad sunnitud valitsuse moodustama väikeste paremtsentristlike erakondadega.

?Ja tulemus on näha. Viiendik parlamendist on audis ning vastandlike vaadetega koalitsioonil, millel on ülihabras enamus, läheb kokkulepete sõlmimine üle kivide ja kändude. Sinna kivi taha ongi need reformid pidama jäänud,? ütles Jiri Pehe, kes ei usu, et ka pärast järgmisi valimisi võiks tekkida stabiilne valitsus.

T?ehhi riigieelarve põhihäda on selle jäikuses ? ligi 80% kuludest on kohustuslikud, ütles professor Münich.

Ehkki valitsus räägib vajadusest rakendada Rootsi pensionimudelit, kehtestada kõrghariduses õppemaks ja maksustada haiglavoodi päev, kaetakse endistviisi riigieelarvest nii pensioni-, tervishoiu- kui hariduskulud. Arvestatavad on ka heaolumaksed, nagu vähekindlustatud perede toetused või eluaseme hankimise subsiidiumid. Kõige selle tulemusena on sotsiaalkulud kasvanud kaheksa aastaga 125 miljardi Eesti krooni. Peale selle koormab riiki erastamisvigade tõttu jäänud 200 miljardit krooni halbu laene.

Et peatada eelarvepuudujäägi kasv, tuleks muuta eelarvestruktuuri ehk kärpida kohustuslikke kulusid, mis eeldab pensioni-, tervishoiu- ja haridussüsteemi reformi. ?Naaber Slovakkia on sellega hakkama saanud, aga meil puudub selleks poliitiline julgus,? ütleb Daniel Münich.

Raske eelarveolukord ja sellega seotud riigivõla kiire kasv ei lase T?ehhis alandada ka makse, mis on ELi uutest riikidest ühed kõrgemad. Kui Slovakkia suutis alandada hoobilt ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu vastavalt 25-lt ja 38 protsendilt 19-le, siis T?ehhi langetas tänavu ettevõtte tulumaksu 31-lt 28-le protsendile ja üksikisiku tulumaksu kõrgeim määr püsib 32 protsendil. Samal ajal kerkis paljude kaupade ja teenuste käibemaks tänavu viielt protsendilt 19-le.

T?ehhi on uutest ELi riikidest üks suuremaid otseste välisinvesteeringute saajaid. Aastail 1989?2002 investeeriti T?ehhisse 520 miljardit Eesti krooni, millest ainult veidi üle veerandi oli seotud suurfirmade erastamisega, ütles T?ehhi investeerimisagentuuri (Czechinvest) tegevdirektor Radomil Novak.

Suurimad investorid on Saksamaa, Holland ja Austria. Viimasel ajal on kasvanud Jaapani investorite huvi T?ehhi IT-sektori vastu. T?ehhi potentsiaal on hea: 274 000 tudengist 22 000 õpib ITga seotud erialasid.

Novak nimetas riigi investeerimiseelistena firmadele kuni 10aastaste maksusoodustuste andmist, head geograafilist asendit, infrastruktuuri, koolitatud tööjõudu ja haridussüsteemi. Ta loodab, et juba selle aasta lõpul jõustub seadus, mis võimaldab T?ehhis firma asutada senise kolme kuu asemel viie päevaga. Ning ootab uuelt valitsuselt keerulise maksuseaduse lihtsustamist ja uut pankrotiseadust.