Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koolitada või mitte, selles on küsimus

Alar Pardla 09. september 2004, 00:00

Uut töötajat firmasse palgates on töösoovija CV enamasti esimene asi, mida vaadatakse. Kahjuks leidub inimesi, kes oma CVsse ebaõiget infot lisavad. Mõni poetab sisse pisikese vale või jätab mainimata, et tal on laps ? lootes sellega parandada oma töölesaamise võimalusi, mõni aga lisab CVsse olematuid kutseoskusi ning fiktiivset haridust, kommenteeris Äripäeva Kirjastuse personalijuht Malle Heerde. ?Kui töökoht tõesti eeldab mingeid spetiifilisi arvutikasutamise oskusi, siis me kontrollime nende olemasolu mõnikord juba tööintervjuu käigus.?

On iga firmajuhi otsustada, kas ja kuidas oma töötajaid koolitada, kui üldse koolitada. Näiteks Hansapangal on suisa oma arvutiklassid, kus korraldatakse oma töötajatele regulaarselt erinevaid kursusi. Mõnes firmas on juba eelarvesse sisse arvestatud mingi keskmine kulu iga töötaja koolitamise peale aastas.

Väiksemates ettevõtetes tasub kindla koolituseelarve asemel lähtuda konkreetsetest vajadustest. Kui keegi tunneb, et tal võiks mingis valdkonnas lisateadmisi vaja minna, alles siis konkreetselt otsustada, kas ja kuidas inimest koolitada. Vägisi koolitamine ei anna tavaliselt head tulemust.

BCS Koolituses dünaamilise veebi ning infosüsteemide ehitamist õpetava Alvar Soome arvates on kursustel sageli inimesi, keda õpitav sisuliselt ei huvita. Nende inimeste jaoks on uute teadmiste omandamisest palju olulisem paber, mille koolitaja kursuse lõppedes väljastab. Töökoha poolt õppima saadetud inimesed on Soome hinnangul oma soovidest üldjuhul paremini teadlikud.

Soome peab õpetamisel oluliseks seda, et õppijad saaksid praktiliste tööde tegemisel ka sisuliselt aru, mida nad teevad ning oskaksid tehtud valikuid põhjendada.

Lehitsedes Eesti koolitusfirmade kodulehekülgi, hakkas silma, et meil õpetatakse laias laastus kolme eri asja.

Esiteks arvutikoolitus algajale: mis on arvuti, kuidas seda tööle panna ja mis arvutiga teha saab.

Teiseks õpetatakse kõikvõimalike programmide, valdavalt Microsofti toodangu kasutamist. Seda nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

Kolmandaks leidub astme võrra kallimaid IT-spetsialistide sertifitseerimiskursuseid, mis on ingliskeelsed ning kus õpetatakse sügavuti näiteks Microsofti ja Oracle tarkvara administreerimist või riistvara konfigureerimist. Kuigi sertifitseerimiskursused lõpevad eksamiga ning rahvusvaheliselt aktsepteeritava sertifikaadi välja andmisega, on nii mõnegi IT-spetsialisti arvates enamik neist ülemakstud ehk liiga kallid, tavalised on hinnad üle 10 000 krooni kursuse kohta.

Kindlasti väga tarvilik koolitus, kuid mida ei hakanud silma ühegi firma veebilehelt, oleks selline, kus süstemaatiliselt õpetataks nippe, kuidas oma aega arvuti taga efektiivsemalt kasutada. Näiteks see, et kasutada klaviatuurilt klahvikombinatsiooni Ctrl+C teksti kopeerimiseks selle asemel, et parema nupuga klikkida aktiivset teksti ja siis avanevast menüüst valida ?Copy?. Ajaline võit on ainult üks-kaks sekundit, aga kui selliseid aega säästvaid või tööd lihtsustavaid nippe on palju, saavad sekunditest kiiresti minutid ja minutitest tunnid.

Kui keskkooli- või ülikoolihariduse omandamine tähendab õppimist ning õpitu kontrolli eksamitega, siis kahjuks nii mõnegi koolituse läbimiseks piisab ainult kohal käimisest. Koolitaja välja antud tunnistus tõendab koolitusel või kursusel käimist, mitte aga seda, et inimene on ka mingeid teadmisi või oskusi omandanud. Seega: usalda, aga kontrolli.

arvutikoolituste hinnavõrdlus, koolitaja, kursus, kestus ja hind

Tallinnas

Rakveres

Tartus

Allikas: koolitusfirmade veebieheküljed

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing