Ettevõtjad kiidavad Atoneni otsuse heaks

Gea Velthut-Sokka 10. september 2004, 00:00

Äripäevaga vestelnud suurettevõtjad leidsid, et Atonenil ei jäänud muud üle kui tagasi astuda, sest ette võetud pirukas ehk Saaremaa Laevakompanii (SLK) osutus liiga priskeks suutäieks.

?Praamiliikluse säilimine on küsimus, millega ei mängita,? sõnas Tallinki omanik Enn Pant. ?Kogu see protsess on olnud äärmiselt kummaline. Osalesime ka ise konkursil, kuid siiani pole saanud mingit vastust ? kaotasime või võitsime. Korrektsuse huvides oli ministri tagasiastumine loomulikult õige.?

Ka NG Investeeringute omaniku Jüri Käo sõnul ei jäänud ministril muud üle. ?Kultuurses maailmas on nii kombeks. Kui välja ei tule, peab tagasi astuma.?

Kalevi juht Oliver Kruuda leidis aga, et Atonen on mõnes mõttes eelmise ministri Liina Tõnissoni algatatud protsessi ohver. ?Atonen võttis lihtsalt rohkem ette, kui teha suutis.?

Pärnu Sadama omanik Rein Kilk spekuleeris mõttega, nagu võiks Atoneni lahkumine olla üks riigi ja SLK vahelise kokkuleppe osa. ?Aga tegelikult lähtus minister õilsatest kavatsustest, lihtsalt ebaõnnestus. Kas tagasiastumine oli õige otsus ? tahaks kõigepealt ajakirjanduses näha korralikku ülevaadet tema tööst,? arutles ta.

?Atonen on tõsine mees ja küllap otsus oli läbi mõeldud ja põhjalikult kaalutud,? kommenteeris Silmet Grupi omanik, ekspeaminister Tiit Vähi.

Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse omaniku Ahti Viilupi hinnangul tahtis Atonen parimat, kuid ei saanud hakkama. ?Tundus, et ta polnud algusest peale endas kindel. Nii kõrge isik ei tohi aga selliseid vigu teha,? nentis Viilup.

Endise teede- ja sideministri Raivo Vare arvates oleks Atonen siiski pidanud 1. oktoobrini ametisse jääma. ?Selge see, et kogu protsess oli halvasti teostatud ja keegi peab poliitilist vastutust kandma. Samas oleks igasugused oktoobri algul tekkinud tõrked samuti tähendanud kohest tagasiastumist,? arutles Vare. ?Minister oleks pidanud selle ajani püüdma lahendusi otsida, praegu näib tema käitumine viimasel hetkel põgenemisena.?

SLK soovi sõlmida riigiga 10aastane ja fikseeritud tingimustega praamiühenduse korraldamise leping pidasid küsitletud ettevõtjad põhjendatuks.

?Igas normaalses riigis on sellised lepingud olemas, ma ei näe mitte mingit põhjust, miks seda mitte sõlmida,? ütles Pant.

?Selles äris kaheaastaseid lepinguid lihtsalt ei tehta. Muidu ei saa firma jätkusuutlikult toimida,? kinnitas Vare.

?Laevade ja lennukitega opereeriv ettevõte peab vaatama kaugemale kui paar aastat, nii lühikeste lepingutega ei toimetata kusagil maailmas,? toetas Varet Käo.

Peaminister Juhan Parts teatas, et rahuldab Atoneni tagasiastumispalve.

Eile peaministrile ametist lahkumise avalduse esitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles, et astus tagasi, sest tundis, et oli valitsuses üksi Saaremaa Laevakompaniiga tekkinud probleemi lahendamisel.

Kuidas tuli selline otsus? Ma pole seda välistanud tükk aega. Mis tähendab, et mul puudus toetus. Tutvustasin kaks nädalat tagasi laevakompaniile kohustuse panemise ideed. Kaks nädalat tagasi toimunud valitsuse istungil peeti seda võimatuks. Nädal aega tagasi öeldi, et ei sobi. Täna tõin konkreetse lahenduse, ent selgus, et seda ei taheta lahendada. Üks ministeerium ei saa siin otsustada. Selgus, et valitsus ei taha otsustada.

Kas see tähendab, et laevakompanii plaan läheb läbi? Ei spekuleeri. Ent see polnud seadusega kooskõlas. Meie majandusministeeriumis näeme juriidilisi karisid. Ministrid, kes selle asjaga pole tegelenud, neid ei näe. Meil on tehtud põhjalikud uuringud, võetud arvamused.

Miks laevakompanii tiibade kärpimine kiiva kiskus? Olen nõus tunnistama, et tegime vigu. Üks firma lihtsalt võtab kätte ja lollitab. Saaremaa Laevakompanii ei osalenud konkursil. Sest milleks osaleda, kui on käes selline positsioon. Sadamale (Tallinna Sadamale ? toim.) kohustuse seadmine on tagantjärele suurim viga.

Saaremaa Laevakompaniil oli selline positsioon enne, kui ministriks sain. Infrastruktuur oli erafirmale antud ja riik on pidanud juba paar viimast aastat nõudmistele vastu seisma.

Kas Tallinna Sadam töötas vastu? Mina ei tea. Kahjuks selle juhtkonnaga koostöö ei klappinud. Panustati läbirääkimistesse ja sellega kinnistati laevafirma positsiooni.

Milline on võimalus olukorra lahendamiseks? Olen jätkuvalt seisukohal, et on võimalik olulise vahendi kaudu kohustuse panemine. Teine võimalus on läbi ühistranspordiseaduse kokku leppida. Ja kolmas võimalus lihtsalt läbi rääkida. Täna läksin nende ettepanekutega ka valitsusse.

Ja valitsus ei tulnud kaasa? Öeldakse, et räägi läbi, lahenda ära. See tähendaks praegustel tingimustel kümne aasta pikkust monopoli.

Kes niimoodi räägivad? Ei taha kedagi süüdistada, aga mul on mulje, et laevakompanii usub, et valitsusega on kokkulepe võimalik. Lihtsalt Atonen ei taha. Kuigi seadused seda ei võimalda.

Mis saab alates 1. oktoobrist? Usun, et ministeerium jätkab laevafirmaga läbirääkimisi. Pikendada lepingut 3?4 kuuks, siis saab läbi rääkida.

Kui laevafirma sellega ei nõustu? Siis tuleb sunnimehhanismi kasutada.

Kes saab uueks majandusministriks? Kas Andrus Ansip? See on vaid spekulatsioon ja seda pole niimoodi ka arutatud. Pigem soovitati mul jätkata. Oleksin juba kahe nädala eest tagasi astunud. Veendi, et jätka, on olemas lahendus. Täna sai selgeks, et pole võimalusi jätkamiseks.

Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks majandusministri ametisse peetakse Tartu linnapead Andrus Ansipit, kes valitakse 21. novembril Reformierakonna esimeheks.

Olete andnud nõusoleku hakata majandus- ja kommunikatsiooniministriks. Kas vahetate Atoneni välja? Mina olen üks võimalikest kandidaatidest majandusministri kohale.

Kas Atoneni otsus oli üllatus? See ei tulnud üllatusena ei mulle ega eesti rahvale. Atonen on korduvalt lubanud, et kui ei saa valitsuse toetust, astub tagasi. Ent selline otsus polnud oodatud, kõik ootasid lahendust.

Atonen avaldas siis umbusaldust valitsusele? Selles sammus on konstateering, et ei suudetud teha sellist ettepanekut, millele saaks kabineti toetuse. Eesmärk oli üllas, hoida kokku maksumaksja raha ja võidelda maksumaksja raha efektiivse kasutamise eest. Ent lepinguni jõutud pole ja 1. oktoober läheneb hirmuäratava kiirusega.

Minu arvates on ministeeriumi ja laevafirma positsioon võrdne. Kõik trumbid pole Saaremaa Laevakompanii käes. Kokkulepped on võimalikud, ma ei välista kohustamise varianti. Karta ei tasu kohtusse minekut, sest kohus on õiglane. Analüüsisin laevakompanii motiive: ettevõte on väga huvitatud, et saaks reisijaid edasi vedada.

Ministriamet tähendab, et peate enda jagama kahe linna vahel. Ei saa olla suures poliitikas, kui pole sellises infoväljas, mis hõlmab tervet riiki. Ministriamet on tõsine väljakutse. Praamiliiklus on väljakutse. Kunagi unistasime praamiliiklusest, mis ei vaja dotatsiooni, täna oleme sellest saja miljoni krooni kaugusel.

Miks on selline olukord tekkinud? Ilmselt valearvestus majandusministeeriumis.

Kuidas Te hindate Atoneni sammu praamillikuse tuleviku seisukohalt? Valitsus peab tagama kindluse, et praamid ka pärast 1. oktoobrit mandri ja saarte vahel liiguksid. Valitsus on oodanud Atonenilt lahendust, mis garanteeriks praamiliikluse seaduspärase korraldamise. Ka kolmandal kabineti erakorralisel arutelul head lahendust jätkuvalt valitsuse laual ei olnud.

Vaja on plaani, mis oleks õiguslikult korrektne, tagaks sajaprotsendiliselt ühenduse mandri ja saarte vahel ning mis kõige olulisem, ka minister ise toetaks seda lahendust. Valitsus ei saa võtta vastu lahendust, mida valdkonna minister ise ei toeta. Ei saa tekitada olukorda, kus minister ütleb, mina tahtsin riigile parimat ja riigi huve kaitsta, kuid valitsus otsustas teisiti. Ministril peab olema lahendus, mis töötab ja mida ta ise toetab.

Kas SLK ja Tallinna Sadama ühisfirma moodustamises praegustel tingimustel on ka Teie jaoks küsitavusi? Mida tuleb teha, et praamid 1. oktoobril seisma ei jääks? Mis seal salata, tänase lepingu lõpuni on jäänud 21 päeva ja valitsus, nagu kindlasti ka kõik saarlased ja hiidlased, on muutunud lahenduste osas väga kannatamatuks. Kas või seepärast, et teada, milline summa tuleb planeerida 2005. aasta eelarvesse praamilaevanduse dotatsiooniks. Eelarve on koos, seda numbrit jätkuvalt ei ole.

Nüüd tuleb leida parim lahend: me ei vali enam heade ja halbade vahel, vaid tuleb leida väga halbadest variantidest parim, mis tagaks praamiühenduse 1. oktoobrist. Lahenduse peab välja pakkuma järgmine majandus- ja kommunikatsiooniminister, loodan, et ta saab kiirelt ametisse nimetatud. Kerge ei saa tal olema. Olen igati valmis aitama kaasa töötava lahenduse leidmisele.

Majandusministeeriumi tellitud eksperthinnangud tunnistasid Saaremaa Laevakompanii (SLK) ja Tallinna Sadama poolt praamiliikluse korraldamiseks loodava ühisfirma raamlepingu riigile kahjulikuks ja mitme seadusega vastuolus olevaks.

Konkurentsiameti hinnangul peavad avaliku teenindamise leping ja ühisettevõtte loomise kokkulepe olema eraldatud ning SLK ja Tallinna Sadama vahelise ühisfirma loomise leppele ei peaks riik üldse alla kirjutama, sest ta ei ole selle kokkuleppe osapool.

Advokaadibüroo Aivar Pilv hinnangul on vaidlusalune leping selges vastuolus konkurentsiseaduse 16. paragrahviga. ?SLK kuritarvitab oma turguvalitsevat seisundit,? seisab Pilve advokaadibüroo hinnangus.

Advokaadibüroo Teder & Partnerid leidis, et loodavale ühisettevõttele kümneaastase avaliku liiniveolepingu taotlemine ilma avaliku konkursita rikub ühistranspordiseadust ja on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

SLK ainuomanik Vjat?eslav Leedo ütles, et usaldab Jüri Raidla bürood, kes raamlepingu koostamist õigusliku poole pealt nõustas. ?Kahe nädala eest, kui kohtusin Meelis Atoneni, Andrus Ansipi ja Olari Taaliga, leppisime kokku, et mis pole seaduslik, selle parandame ära,? rääkis ta. Leedo ütles, et on lubanud praamiliiklust igal juhul jätkata aasta vältel, ja liinilepingu pikendamine vaid nelja kuu võrra on nõukogu liikme Aivar Jõgi süül tekkinud tööõnnetus. ?Ta sai selle eest minult ka pragada,? lisas ta.

Leedo ütles, et tal on kahju, et tema ja Atoneni poolt kokku keedetud supi peab nüüd keegi teine ära sööma, kuid avaldas lootust, et uue ministriga hakkavad asjad kiiremini edenema. Seaduste ümbertegemist SLK Leedo sõnul ei nõua ja on valmis juriidilised ebatäpsused kõrvaldama.

Aivar Jõgi sõnul kujundab ettevõte oma edasised sammud pärast seda, kui on saanud riigi poolt volitatud isikutelt selge ja ühemõttelise ettepaneku, kuidas praamiliiklust 1. oktoobrist korraldada. ?Kui seni oleme võtnud enda kanda palju juriidilist ja sisulist tööd, siis enam me seda ei tee. Seda tööd on kasutatud mitte probleemide lahendamiseks, vaid meie ettevõtte ründamiseks. Jõus on valitsuse otsus, mille kohaselt korraldab praamiliiklust oktoobri algusest edasi riik, me ootame, kuidas see hakkab välja nägema,? ütles Jõgi.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Mart Tooming ütles, et kahtleb, kas mõni raamlepingu punkt oli mõne seadusega vastuolus. Toominga sõnul pole Tallinna Sadamal praegu praamiliikluse jätkamiseks ühtki siduvat lepet, on vaid kahepoolne huvide fikseering ja ettevõtte juhtkond on valmis asjaga tegelema parima lahendi leidmiseni.

Sadamajuhi sõnul kulgesid kõnelused SLKga ladusalt, ehkki vastasel oli vaieldamatult tugevam positsioon. ?Ei saa aga öelda, et teine pool oleks kuidagi jõuga peale surunud, on olnud mõlemapoolseid järeleandmisi,? märkis Tooming. Atoneni kriitika kohta Tallinna Sadama juhtkonna tegevuse kohta ütles ta: ?Sadam pole ise tahtnud selle küsimusega tegeleda, sest see pole meie põhiülesanne, tegemist oli meile pandud kohustusega.?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pani valitsusele eile muu hulgas ette kaaluda võimalust, et riik loob SLKga ühisettevõtte otse, ilma Tallinna Sadama vahenduseta.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing