Ettevõtjatel tuleb koonduda ELi projektidesse pääsemiseks

Merike Lees 10. september 2004, 00:00

Väikeettevõtjal on idee ja nad palkavad kolmanda osapoole, kellel on inimressurss, rahalise ressursi annab EL, selgitas SA Archimedese tehnoloogia ja innovatsiooniprojektide koordinaator Tarmo Pihl teisipäeval Äripäeva ja Focus IT seminaril ?Milliseid edukaid projekte on tehtud Euroopa Liidu toel??

Väikestele ja keskmistele suurusega ettevõtetele on ELi 6. raamprogrammi CRAFT programm. Programmi fookuses on madala teadmismahukusega väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle tegevusvaldkonda programm ei piiritle. Osalemiseks on vaja vähemalt kolme riigi ettevõtjatest moodustatud konsortsiumi ja kahte teadusarendustöö tegelikku teostajat.

Projektide mahud algavad poolest miljonist eurost ja küünivad kahe miljoni euroni.

ELi 5. raamprogrammi tootearendusprojektis osaleva OÜ Apprise arendusjuht Alari Aho meenutab plastitööstuse videomonitoorimise projekti konsortsiumiga ühinemist järgmiselt: ?Käisime kontaktüritustel, messidel katsetasime otsekontakte. Olime küllalt väike, meie usaldusväärsus oli madal, oli raske otsa peale saada. Otsustasime proovida alternatiivina konsortsiumiga liitumist. See otsus ei tulnud teadlikult, vaid juhuste kokkulangemise tõttu. Käisime Archimedeses konsultatsioonil, liitusime partneriotsingu meililistiga. Kandideerisime kümnesse konsortsiumisse. Päris mitmest konsortsiumist ei saanud üldse vastust, teised ütlesid viisakalt ära, tõsisemad läbirääkimised tekkisid kolmega.?

Lõpuks tuli rahastus projektile, mis tegeleb videomonitoorimisega plastitööstuses. Tegu on õppiva süsteemiga, mis suudab avastada kompaktselt praaktooteid plastitööstuses. Konsortsiumis on seitse liiget. Apprise osa on raamistiktarkvara, andmebaasi liidestuste ja dokumentatsiooni loomises. Apprise kulud olid 90 000 eurot ja selleks ei saanud nad EList toetust, mistõttu taotlesid nad EASist lisarahastust. Seda saadi 50 protsendi ulatuses Apprise kuludest. 90 000 euro suurune Apprise panus projekti oli teenusena, mitte rahana. Kokkuvõttes hindab Aho projektist saadavaks kasuks seda, et firmat teadvustati usaldusväärse partnerina, saadi teha koostööd tootmis- ja konsultatsiooniettevõtetega, kasvatati kompetentsi ning saadi kogemus rahastustaotluse tegemisel EASi ning nähti, kuidas toimib ELi projekti elutsükkel. Projekti rahastusskeemi järgi saab Apprise 15% intellektuaalsest omandist ja selle hilisemast müügitulust. Väikefirmal on taolistes projektides läbilöömiseks vaja kogenud projektijuhti, lobitöö kogemust ja dokumentatsiooni koostamise oskust, märkis Aho ja lisas, et parim taktika on liituda olemasoleva konsortsiumiga.

Eesti Mereakadeemia projektijuhi Margus Zahharovi sõnul on kõige olulisem projekti juures idee, selle arusaadav esitus, läbimõeldud tegevuskava. Nende ohutut meresõitu tagav geoinfosüsteem sai heakskiidu kolmandal aastal, seetõttu teab ta rõhutada projekti seotuse olulisust eelnevas ja järgnevas ajas nii ettevõtte kui ka ELi seisukohalt.

- Teadusmahukate projektide teostamiseks saab raha ELi 6. raamprogrammist, mille kohta leiab infot internetis aadressilt www.cordis.lu/fp6

Euroopa Liidu raamprogrammidest raha taotlemisel eitava vastuse saanud konsortsiumi liige võib pääseda hindajate hulka.

AS Regio on osalenud ELi 5. raamprogrammi ja eContenti konsortsiumides, kuid seni ei ole nende konsortsiumid edukaks osutunud. Küll aga on kaks Regio inimest pääsenud 5. ja 6. raamprogrammi projektitaotluste hindajate hulka, rääkis ASi Regio nõukogu esimees Teet Jagomägi teisipäeval Äripäeva ja Focus IT seminaril ?Milliseid edukaid projekte on tehtud Euroopa Liidu toel??.

Üks neist kahest töötajast on käinud ka mitmepäevasel hindamisretkel Brüsselis, kus hommikust õhtuni on välistest segajatest vabades tingimustes hinnatud esitatud projekte. See annab väärtusliku kogemuse hilisemaks projektide kirjutamiseks, ütles Jagomägi.

Vaatamata vähesele edule raamprogrammides jätkab Regio rahataotlemist oma tootearenduseks. Selleks peab ta leidma ühisosa ELi ja Regio huvide vahel. Jagomägi sõnul ei tähtsusta taotlejad sageli pehmeid väärtusi ega projekti mõju ühiskonnale, tahetakse vaid oma toodet arendada. ?Aga see mõju ühiskonnale ongi määrav, vidin ei huvita ELi,? märkis Jagomägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing