Kartelli liikme trahv on sadu miljoneid eurosid

Ühele äriühingule määratav trahv kartellis osalemise eest võib olla mitu korda suurem kui teisele, ulatudes kuni poole miljardi euroni.

Kartell on konkurentide salastatud kokkulepe või tegevus, mille eesmärk on kokku leppida hindades, jagada turg või piirata tootmist, müüki, importi ning eksporti.

Tänaseni on kõrgeimaks trahviks kartellis osalemise eest Hoffman-LaRoche?ile määratud 462 miljonit eurot nn vitamiinikaasuses. Selliseid hiigeltrahve esineb harva, enamasti on trahvisummad siiski mitu korda väiksemad. Kuid mille põhjal otsustab Komisjon trahvi suuruse?

Trahvide arvutamise põhivalem on selline: teo raskus + kestvus = põhisumma. Lõpliku summa leidmiseks tehakse arvestus mitmes järgus ja kindlate kriteeriumide järgi.

Selleks, et saada põhisumma, tuleb kõigepealt kindlaks määrata teo raskus. Teo raskuse määramisel võetakse arvesse rikkumise iseloomu, selle mõju turule ning geograafilise turu suurust.

Seega näiteks kui Eesti äriühing on osalenud kartellis viis aastat ning tegemist on tõsise rikkumisega, on võimalik, et põhisumma ulatub 30 miljoni euroni (20 mln + 50%).

Lõpliku trahvisumma arvestamisel võidakse põhisummat veelgi tõsta, juhul kui esineb raskendavaid asjaolusid (nt korduv rikkumine, juurdluse takistamine, liidriroll), või siis hoopis vähendada, juhul kui esineb kergendavaid asjaolusid (nt passiivne roll, ettekavatsematus, efektiivne koostöö komisjoniga). Arvestada tuleb vaid, et lõplik trahvisumma ei ületaks määruse artiklites 23 ja 24 toodud piirmäärasid (nt 10% äriühingu aastakäibest).

Kokkuvõttes oleneb kartelli osapooltele määratava trahvi suurus nii teo raskusest, kestvusest kui ka kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest.

Autor: Kristi Lehtis