Tallinnas algab maapagu

Näituse üldkontseptsiooni autor Andres Tali küsibki, kuhu siis, kui enam ei jaksa, kui maailm muutub väljakannatamatuks.

Triennaali põhinäitust ?Maapagu / in Exile? saab vaadata Rotermanni soolalaos. Sinna on valinud tööd rahvusvaheline ?ürii, kuhu kuulusid dr Naren Barfield Londonist, dr Ursula Zeller Stuttgardist ja Eha Komissarov Eestist.

44 kunstnikku 19 riigist (Eestist osalevad Anu Kalm ja John Smith (Marko Mäetamm & Kaido Ole)) leiavad vastuseid küsimusele ?mis on maapagu?? nii igapäevaelust ja globaliseerunud kunstimaailma suundumustest kui ka teema paljutahksusest.

?Teemana pakkus maapagu kunstnikele vastandlikke tõlgendusvõimalusi, sest selle mõiste abil võib edukalt kirjeldada nii vastukäivaid nähtusi,? kommenteerib Eha Komissarov. Triennaali näitused ei käsitle maapagu kaugeltki üksnes klassikalise poliitilise paguluse võtmes, viimasest mahukamakski osutub üleilmastumise üle juurdleva kunsti osa.

Kuigi ÜRO pagulaste ülemkomissari Ruud Lubbersi andmetel oli käesoleva aasta alguses registreeritud 17 093 400 pagulast, ei leia te kusagilt andmeid terves maailmas toimuvast migratsioonibuumist, mille osalised asetavad ennast omaenda valikul pagulase seisundisse.

Sellesse temaatikasse siseneb Eesti praegu maalt lahkuvate spetsialistide probleemiga ja seda võiks täiendada lihtsa faktiga, et üha suurem arv kunstnikke üle maailma ei ela enam oma sünnimaal ning töötab täiesti uues kultuurikeskkonnas.

Maapao teema hargneb teatud trajektoori pidi, mida võib jälgida triennaali erinevatel väljapanekutel.

Kunstnikud võtavad endale vabatahtlikult ?teiseks olemise? kohustuse ja asuvad kajastama enda mujale siirdumise kogemust.

Mujale asunu, olenemata motiividest ja põhjustest, ei tegele kunagi küsimusega ?kes ma olen??, vaid pärib endalt esmalt ?kus ma olen??, asudes üles ehitama omaenda uut impeeriumi.

?Maapagu on võimatu vaadata teisiti kui kriisipaika, mille stsenaarium kulgeb reisimise, kohataju, kohanemise, teistmoodi lugemise, võõrastega kohtumise, rassierinevuste, kodutuse, kriminaalsete seikade, antiglobalismi, mälestuste ja utoopiliste unistuste tähistamise radadel. Fantaasiatel on teema seisukohalt eriline roll,? tõdeb Komissarov.

Põhinäitusega koos toimub graafikatriennaalil ka traditsiooniline Balti riikide väljapanek, igalt maalt esineb kümme kunstnikku. Eestist Anonymous Boh, Eve Killer, Leonard Lapin, Marko Nautras, Tanel Saar, Meeland Sepp, telesaade ?Subboteja? (Aleksander Zukerman, Mihhail Vladislavlev), Andres Sütevaka, Eveli Varik, Kuzja Zverev.

Sirje Helme kuraatorinäitusel ?Teine naaber/Other Neighbourhood? Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis osalevate paljude maade kunstnike tööd esindavad sotsiaalset kriitikat, katseid analüüsida mälu tähendusi, kohati ornamenteeritud mälestusi, erinevaid kultuurikoode.

?21. sajandi alguseks on selge, et rahvaste suured liikumised seisavad ka sel sajandil ees. Kes lahkub, kes konstrueerib uusi, sünnikodule sarnaseid paiku, kes kodeerib ja dekodeerib mälu. Eksiil ei saa vist kunagi unustatud sõnaks,? konstateerib Helme.

Autor: Tiina Kolk