Pakendiaktsiisid ja tegelikkus

Jaanuarist kehtima hakkava pakendiaktsiisi seaduse muudatus on oma ideelt igati õige ? vähendada administratiivsete meetmetega loodussaastet. Ent nagu Eestis kombeks, keeratakse administratiivsete meetmetega vint üle.

Keskkonnaministeeriumi ametnikud väidavad, et pakenditele kehtestatavad aktsiisimäärad on arvutatud Eesti turul praegu kehtivatele taaskasutuskulude põhjal. Kuid mitmetel turul ringlevatel pakenditel puudub täna taaskasutuse turuhind, kuna keegi neid kokku ei kogu.

Tagastusrahata toidu- ja müügipakendi kokku kogumine ja ümbertöötlemine ei ole võrreldav tagastusrahaga joogipakendi taaskasutusse andmisega. Viimasel juhul on tegu jäätmeandmebüroos arvele võetud suhteliselt puhta klaas- või PET-taaraga, mille kogused on suured, taaskäitlus on selgepiiriline ja turg suur.

Toidupakend võib olla paberist, plastidest või koosneb kombineeritud materjalidest ja on toiduainetega määritud. Nende materjalide taaskäitlemiseks vajalikud eeltööd peaks olema järgmised: võtta pakendid jäätmeandmebüroos arvele, teha kindlaks erinevatest materjalidest pakendite kogused ja töötada välja toimiv pakendijääkide kogumise süsteem ja Eesti olude jaoks optimaalne taaskasutuse tehnoloogia. Selline praktika on ELi riikides üldlevinud.

Kummastav on eelnõu kirjutajate suhtumine kohalikesse tootjatesse. Siin valmistatud kile- ja plastpakendile on kavandatud ülikõrged aktsiisimäärad, sisseveetav kihiline kartongpakend on aga samastatud tavalise kartongiga ja madalamalt maksustatud.

Kihilisest kartongist pakenditele selgelt soodsam aktsiisimäär muudab täielikult konkurentsisituatsiooni Eesti toidupakenditurul. Seni hinnas omavahel võistelnud riiki imporditav mitmekihilisest kartongist pakend (Tetra-Pak, Elo-Pak, Combiblock jt) sööb pakendiaktsiisi määrade tõttu turult kohalike tootjate plastikust jogurti-, hapukoore-, piima- jt -topsid ja -kotid. Seetõttu kaovad sajad töökohad (Estiko Plastar, Greiner Packaging, Polyform, Tehnoplast), riigil jääb saamata miljoneid kroone laekumata maksude arvel.

Seadusekirjutajad pole arvestanud, et plastiku taaskasutamine on tehnoloogiliselt oluliselt lihtsam kui kartongi, eriti aga kihilise kartongi taaskäitlemine. Samas on käsitlusest sootuks välja jäänud spetsiaalsed biolagunevad pakendimaterjalid. Neil ei tohiks selle loogika järgi üldse aktsiisi olla.

?Riigi tegelik ootus on, et pakendiaktsiisi ei laekukski,? väidab Peeter Eek. Igati õilis ootus! Arusaamatuks jääb vaid, kust on eelnõusse võetud erinevate pakendite aktsiisimäärad? Miks on need märksa kõrgemad kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides.

Täna rehkendab taaskäitleja oma kulud kehtestatavaid aktsiise arvestades, pakenditootjal aga puudub huvi taaskäitlusest tulevat tooret kasutada, sest selle hind on kordades kõrgem esmasest toormest.

Praegused aktsiisid tõstaksid tuleval aastal paljude toidukaupade hindu märgatavalt. Sestap panevad plastmassitootjad keskkonnaministeeriumile ette istuda ühise laua taha, et koos läbi arutada kavandatavad aktsiisimäärad ja koostada asjaosalisi rahuldavad maksumäärad.

Autor: Raivo Raaga