Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parem loobume euroabist kui madalatest maksudest

ÄP 13. september 2004, 00:00

Nädalavahetusel Haagis toimunud Euroopa riikide rahandusministrite nõupidamine vähendas hirmu, et Eestit sunnitakse oma maksupoliitikat muutma. Ärevust põhjustas Prantsuse rahandusminister Nicolas Sarkozy mõned päevad tagasi välja käidud ähvardus, et kui Ida-Euroopa riigid oma ettevõtte tulumaksu ei tõsta, loobuvad teised riigid nende abistamisest.

Äripäev teeb ettepaneku: kui Eesti pannakse reaalse valiku ette, kas loobuda eurotoetustest või oma maksusüsteemist, tuleb meil jätta vastu võtmata toetused.

Äripäeva arvates tagab meie ettevõtluse investeeringuid ja isiklikku valikuvabadust soodustav maksusüsteem kiirema majanduskasvu kui eurotoetused.

Sarkozy on öelnud, et ta ei mõista, kuidas saavad mõned riigid olla nii rikkad, et lubavad endale maksude alandamist. Äripäeva toimetus näeb selles arutluskäigus loogikaviga. Uued liikmesriigid on alandanud makse just sellepärast, et jõuda vanadele liikmetele elatustasemes järele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on inimeste sissetulekud umbes pool ELi keskmisest. Uute liikmesriikide keskmine maksukoormus on Financial Timesi andmetel 21,5 protsenti, vanade liikmete oma 31,4 protsenti. Samas oli keskmine majanduskasv 15-liikmelises ELis 2003. aastal Eurostati andmetel 0,7 protsenti ja liidu uutes riikides 4 protsenti.

Nendele arvudele tuginedes saab öelda, et madalad maksud soodustavad kasvu ja see on kõikide huvides. Mida kiiremini vaesemad riigid teistele järele jõuavad, seda vähem peavad senised rikkamad riigid neid tulevikus toetama. Eurotoetuste roll majanduse turgutamisel pole muidugi väike. Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ütles jaanuaris Eesti Päevalehele, et 2004?2006 saab Eesti ELi eelarvest kolm korda rohkem raha, kui ise sisse maksab, ning 2007?2013 üle 3,5 korra rohkem. Sellest oleks kahju loobuda.

Kuid toetustele üles ehitatud majanduse vastu räägib argument, et tegelikkuses ei ole abi Euroopa majanduskasvu määraja. Sellele on juhtinud tähelepanu USA suurima liberaalset majanduspoliitikat propageeriva instituudi, Cato instituudi analüütik Marian Tupy. ?Kui see nii oleks, oleksid Kreeka ja Portugal, mis said suurimat abi, kuid järgisid sotsialistlikke majandusstrateegiaid, majanduslikus mõttes Euroopa suurriigid. Selle asemel on nad endiselt laienemiseelse ELi vaeseimad riigid," kirjutas Tupy 26. mai Äripäevas. Tupy lükkas ümber ka väite, et Iirimaa sai ELi imelapseks tänu euroabile. Cato Instituudi uuring näitas, et Iirimaa majanduskasvu tempo kiirenes ajal, mil ELi abi protsendina Iirimaa SKTst vähenes. Kasvu suurendasid maksu kõrgeima piirmäära vähendamine 80 protsendilt 44-le, tulumaksu vähendamine 35 protsendilt 22-le ning ettevõtte maksumäära vähendamine 40 protsendilt 12,5-le.

Äripäev juhib tähelepanu ka sellele, et valiku toetuste ja madalate maksude vahel peame tegema vaid juhul, kui vanadel ELi liikmetel tõepoolest õnnestub oma ähvardused teoks teha. Meie põhiline plaan on endiselt säilitada nii meile lubatud toetused kui ka kontroll oma maksusüsteemi üle. Kui meile surutakse peale midagi muud, on see reeglite rikkumine mängu keskel. Me astusime ju ELi teadmisega, et maksupoliitika jääb iga liikme siseasjaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing