T?ehhi hädas sudeedisakslaste nõuetega

Tõnis Arnover 14. september 2004, 00:00

Viimasel ajal on sundvõõrandatud varasid omavaid sakslasi esindavad Prussian Trust ja Witikobund asunud esitama vastavalt Poolas ja T?ehhis konfiskeeritud eraisikute vara kompenseerimise hagisid Euroopa kohtutele.

Sudeedisakslaste vara tagastamise nõue kerkis päevakorda 90. aastatel, kui T?ehhi asus tagastama kommunistide võimu ajal (1948?1989) konfiskeeritud vara. Just siis valjenes sudeedisakslaste hääl, et ka neile tuleb sõja järel tehtud ülekohus samuti heastada. Nende mõjutusel tõstatasid Saksa ja Austria poliitikud selle probleemi üsna teravalt T?ehhi ühinemiskõnelustel ELiga.

?Tegemist on keerulise sõjast jäänud umbsõlmega, mille harutamise kallale asumisest ei ole huvitatud ei T?ehhi ega Saksa valitsus, sest selle tagajärjed oleksid ettearvamatud,? ütles T?ehhi välisministeeriumi Kesk-Euroopa osakonna direktor Jaromir Pli?ek.

Pärast Teist maailmasõda otsustasid liitlaste juhid Potsdami konverentsil T?ehhi presidendi Edvard Bene?i algatusel, et Kesk-Euroopas rahu tagamise huvides saadetakse T?ehhist välja umbes kolm miljonit sudeedisakslast, kes moodustasid ligi kolmandiku rahvastikust ja kellest suur osa oli olnud natside toetajad. Sellega seoses andis president Bene? välja Londonis eksiilvalitsuse dekreedi, millega nende vara konfiskeeriti. Pärast sõda kokkutulnud T?ehhi parlament ratifitseeris selle koos ülejäänud 140 dekreediga. Ühtlasi otsustati Potsdami konverentsil, et konfiskeeritud vara väärtus katab umbes poole T?ehhi sõjakahjutasunõudest Saksamaale.

?Saksa valitsus peab vara konfiskeerimist ebaseaduslikuks, T?ehhi oma aga kogu sõja konteksti arvestades seaduslikuks. 1997. aastal tegid riigid ühisavalduse, kus pooled kinnitasid, et vaatamata erinevale suhtumisele minevikku ei soovi nad oma tulevikusuhteid sellega rikkuda,? ütles Jaromir Pli?ek. Saksamaa on T?ehhi suurim kaubanduspartner ja Saksa firmad on T?ehhis tugevalt esindatud, mainitagu kas või ?koda omanikku Volkswagenit.

Läbimurdelise sammu selles kontekstis astus Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, kes esimese Saksa liidrina kinnitas tänavu 1. augustil Poola pealinnas tähistatud Varssavi ülestõusu 60. aastapäeval, et Saksa valitsus ei toeta üksikisikute vara tagasinõudmist kohtu teel. Kantsleri seisukohta on toetanud ka opositsiooniline kristlik-demokraatlik liit, vaikib ainult Baieri liider Edmund Stoiber, kes mäletatavasti kandideeris kantsleriks. Baierimaal tegutsevad aktiivseimad sudeedisakslaste organisatsioonid, kuid ei saa tähelepanuta jätta, et liidumaa ja T?ehhi kaubavahetuse aastane maht ligi 80 miljardit krooni.

Kantsler teab, et kui tekivad nõuded T?ehhi vastu, siis võib T?ehhi hakata Saksamaalt taotlema sõjakahjutasu, ja tulemuseks on see, et Saksamaal tuleb endal kõik kinni maksta, ütles Jaromir Pli?ek.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing