Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestisse kerkivad taas savimajad

    Augusti lõpus korraldati Haapsalus Suur-Lossi kunstikoja hoovis savimaja ehitamise talgud. Sepikojaks mõeldud hoonet ehitasid kõikvõimalikel elualadel tegutsevad inimesed: oli nii õpetajaid, üliõpilasi, firmajuhte, mootorrataste restaureerijaid, muusikuid, kunstnikke kui ka diplomaate.
    Savist maja ? see ei kõla enamikule eestlastest just kindlust tekitavalt, pigem mõeldakse, et las entusiastid tegutsevad. Aga eks need entusiastid olegi nii mõnigi kord asjade käimalükkajad, seda enam, et traditsiooniliselt on Eestis savimajad olnud kivist ning palgist hoonete kõrval tähtsal kohal. Lõuna-Eestist võib näiteid tänaseni leida.
    Ehitamise tehnika on tegelikult lihtne ? õiges vahekorras liiv, õled ja savi tambitakse jalgadega segamini, pätsitakse segust känkrad ja laotakse neist müür. Enne uue kihi pealekandmist tuleb veidi oodata, et segu taheneks.
    ?See on käsitsi vormitud savimaja ehitamise tehnika,? selgitab Jaanus Viese, kursuse juhendaja, kes ise käis savimajade ehitamist lausa Inglismaal õppimas. Jaanus Viese sõnul on Eestis levinud peamiselt kolm savimajade ehitamise tehnikat: ?Segu võib panna saalungite vahele. Sel puhul valatakse seinakujulise vormi vahele vedelam savimulla ja põhu segu ja tambitakse tihkeks. Vormi hoidvaid laudu saab kõrgemale jõudes üha edasi tõsta või neid lihtsalt juurde panna. Teine võimalus on ehitada saviplokkidest ? ehitatakse kas või puidust vorm, kuhu vahele valatakse savi ja põhu segu. Kui nüüd segu vormis on kuivanud, saabki hakata vundamendile müüri laduma.?
    Kolmanda võimalusena nimetab Jaanus Viese käsitsi vormimist. ?Seda me siin proovisimegi,? nendib Jaanus. ?Segu trambitakse jalgadega valmis ja laotakse müür.?
    Jaanuse silmad säravad, kui ta töö käiku jälgib. Ehitusel jätkub teda kõikjale: ta ehitab ise, annab nõu, kontrollib valmiva segu konsistentsi, räägib hindadest, filosofeerib savimaja kasulikkuse teemadel. Isegi Powerpointis ette valmistatud presentatsioon savimajade olemusest ei jää osalejatel nägemata.
    ?Eesti savimajade probleemiks oli, et neid ei kaetud lubjakrohviga, mis kaitseb savimaja ilmastiku kapriiside eest,? nendib Jaanus. ?See on üks põhjus, miks näiteks Lõuna-Eestist võib leida ka palju lagunevaid abihooneid.?
    Ega kursusel osalejad ehitamise suhtes ise vähem entusiastlikud pole, mätserdamine on ju tegelikult päris meeleolukas töö. Kuigi? neljanda päeva hommikuks on seljad pisut haiged ja kui õues hakkab vihma sabistama, õhatakse pisut kergendatultki: ?Oh, puhkepäev.?
    Õnneks läheb vihm siiski üle ja kohvipauside toel saab savi tampimine taaskord hoo sisse.
    Päris valmis see majake siiski ei saanud, ühed talgud seisavad ilmselt veel ees.
    ?Aga see polnudki eesmärk,? ütleb Jaanus. ?Nüüd me teame põhimõtteliselt, kuidas ehitada. Segu konsistentsi tunnetamine tuleb ikka praktilise töö käigus. Iga liiv ning savi on erinev, vahekorrad muutuvad. Segus võib olla 60?80% jämedamat liiva, 15?40% savi, vett, et segu saaks tampida, ning sideaineks põhku.?
    Mõtlen sellele, et tegelikult on 2/3 maailma elamispinnast savist tehtud. Ilmselt ongi asja suur pluss ka savist ehitamise mugavus ja hea materjal.
    Eks ka tehnikaid on erinevaid ? siin kasutasime savi segamiseks jalgadega trampimise meetodit. Kui siia tulin, siis alguses arvasin tegelikult, et kasutame valamistehnikat, mis on kiirem. Trampimise ja kõige kätega tegemise puhul tuleb segamisel kiiresti trampida ja jõudu sisse panna, siis saab segu suhteliselt kiiresti valmis. Müüriladumise hetk on sel puhul puhkuse eest.
    Elan ise praegu paneelidest hoones, aga tahaksin hirmsasti endale sellist maja. Hea, et saab teha just nii, nagu endale meeldib, modelleerides ja vormides saab mõelda ka kaarekeste ja ni??ide peale ? savist maja annabki palju kohta loomingulisusele.
    Endale ehitama asudes alustaksin ehk väiksest majast, hetkel on veel väike hirm sees, tunne, et veel on vaja õppida. Siin on heaks kogemuseks segu trampimine. Minu arvates on parem just ilma kummikuteta, tõesti teraapiline. Probleemina näen hetkel ehitamise kiirust, ilmselt peab suurema hoone puhul segu tegemiseks mingi masina appi võtma.
    Siia tulles oli minus väike skepsis, et kuidas tehnika Eestisse sobib, ei olnud eriti kuulnud Eesti savimaja traditsioonist. Nüüd mõtlen, et ehk võiks ise ka proovima hakata, nii palju ma nüüd tean.
    Tegelikult oleks tore, kui tekiks mingi foorum, kus inimesed saaksid kogemusi vahetada.
    Siinse töö puhul on suurimaks probleemiks, et õhk on niiske ja segu ei kuiva kiiresti ? ei saa järgmist kihti peale panna. Ilmselt pole selline savimaja ehitamine parim neile, kes tahavad tulemust kiiresti, samas on see protsess, kus iga peotäis käib oma peost läbi. Savimaja ehitamise suureks plussiks on kindlasti ka madal hind.
    Olen siin võrreldes teiste kursustel osalejatega erand, kuna sattusin siia juhuslikult. Osalesin eelmisel nädalal siin hoovis maalilaagris ja kuulsin plaanitavast savimaja ehitusest. Tulin vaatama, mul õnnestus hakata tööd kaasa tegema, nii ma siis jäin. Enne ei olnud savimajade ehitamisest üldse kuulnud.
    Huvitavaim osa oli minu jaoks õige koostisega segu tegemine ja see, kuidas saada õiget vahekorda. See, mis vead võivad tulla, selgus läbi praktilise tegutsemise.
    Tulevikus tahaksin proovida erinevaid tehnikaid, eksperimenteerida erinevate majakujudega.
    Lugesin savimaja ehitamisest ajalehest ja hakkasin ka netist materjale lisaks otsima. Päris üllatav, et infot selle kohta on küllalt palju. Mind hakkas huvitama, kas savimaja ehitamine ka Eestis reaalselt võimalik on, Lõuna-Eestis ringi sõites nägin, et saviehitisi on, aga peamiselt kõrvalhoonetena. Usun, et sain siit infot küll ja julgust, et ka Eestis saab ehitada. Midagi füüsiliselt hullu pole, aga eks trampimisega kaloreid kaob.
    Tahaksin oma krundil proovida väiksemat sorti savimaja ehitust, suvemajaks. Soovisingi näha ja proovida, kuivõrd reaalne see ehitamine ikkagi on. Ehitama asudes tuli veidi väikese lapse tunne peale, kes teeb liivalosse; kui aga segu kivistuma hakkas, oli sein juba täitsa maja nägu. Savi on inimsõbralik materjal, pärast sellega töötamist on käed hästi head ja jalgadele oleks nagu massaa?i tehtud ? linnainimesena pole ju harjunud eriti palja jalu olema, aga mul küll mingit tõrget ei tekkinud.
    Savimaja ehitamiseks peab ise olema rahulik, ilma läbi mõtlemata ei saa siin tegutseda, käsitöö hulk on suur ja seepärast mõtled ikka hoolega läbi, kas ja millisena mingit ruumi vaja on.
    On hea, et savimaja saab suuremaks ehitada, saab alustada väiksemast. Inimene saab väljendada oma isikupära, ehitades pannakse majja ka hinge. Ma võrdleksingi seda näiteks rahvariiete tegemisega ? saaks ju need mustrid ka kiiresti ja mugavalt T-särgile trükkida, aga see pole sama asi, mis vanaema tehtud tikand. Sama vahe on minu jaoks savimajal ja tüüpprojektil.
    Lõpptulemus on ikka väga dekoratiivne, ilmselt kulub nii ka siseviimistlusele vähem aega ja raha.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.