Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehituspoodide teenindus peab paremaks muutuma
Ehituspoode külastades puutub klient liigagi sageli kokku ebaviisakate müüjate ja ebaprofessionaalsusega.
Äripäev on seisukohal, et selliste kaupluste teenindustase peab paranema, klienditeenindajad õppima elementaarseid viisaka suhtlemise põhimõtteid ning endale selgeks tegema müüdava kauba otstarbe ja kasutamise iseärasused. Vastasel korral peavad madala teeninduskultuuriga ehitusmaterjalide kauplused olema valmis klientide kolimiseks konkurentide juurde.
Tavakodanik, kel vaja tapeeti vahetada või põrandaküttekaablit soetada, ei ole kursis paigaldamise uusimate tehniliste nüanssidega ning müüja huvipuudus kliendi küsimuste vastu soodustab vale toote ostmise tõenäosust. Võib ju vastu väita, et inimesed peaksid ise läbi mõtlema, mida nad vajavad, ent sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks müüjaid üldse vaja on.
Ehitusmaterjali ost ei ole võrreldav kauplusest leivapätsi valimisega, pigem sobib ostu võrrelda rätsepaülikonna tellimisega, kus oluline on just personaalne teenindus, süvenemine konkreetse inimese soovi, parima lahenduse väljapakkumine.
Ehituspoodi minek on otsekui arsti külastamine ? kliendil ehk siis patsiendil on mure, mille äraseletamise järel loodab ta sellele ka lahendust saada. Ehituspoodide klienditeenindajad võiksidki ennast piltlikult öeldes tohtri olukorda asetada ning suhtuda igasse klienti kui potentsiaalsesse patsienti, inimesse, kes ei ole ega peagi olema ehitusspetsialist. Siis saab ka klient müüjat usaldada, kartmata omale sobimatut värvi, lakki või kuivsegu soetada. Näiteks trelli ostjaga suheldes peaks teenindaja välja selgitama, kui sageli tööriista vaja on, kus seda kasutatakse, kas vaja on professionaalset tööriista või sobib amatööridele mõeldud variant, ning sellest lähtudes ostjat aitama.
Klient läheb tulevikus üha enam sinna, kus ta saab nõu ja abi. Ka hinnapakkumise palve ignoreerimine näitab suhtumist klienti. Võib ju vastu väita, et projektimüüki pole vaja, sest suurostude jaoks on teised kohad, ent ka kodus remonti tehes soovib tarbija teha teadlikke valikuid ning materjalidele kulutatavad summad ulatuvad sageli kümnete tuhandete kroonideni. Lisaks jäävad poed projektimüügist loobumisel ilma suurklientidest ega suuda täisteenust pakkuda.
Projektimüügi puudumisele lisandub pahatihti kliendi jooksutamine ühest osakonnast teise, et ta ise hinnad välja uuriks. See näitab töö organiseerimatust kaupluses, ilmselt pole ehituspood läbi mõelnud ei ostja küsimusi ega vastuseks sobivaid tegevusalternatiive. Selle tõttu kannatab kaupluse kontseptsiooniks olev lõpptarbija teenindus.
Kauplused, kus suhtlemisele piisavat tähelepanu ei pöörata, võivad sattuda raskustesse. Ehitus Service majanduslike probleemide üheks põhjuseks on saanud ka suutmatus pakkuda erinevat tüüpi klientidele täisteenust.
Ehituspoe käitumist võib täna võrrelda magava kassiga, kes loodab, et talle hiired suhu jooksevad. Võib-olla täna mõni hiir veel jookseb, ent perspektiivis tähendab teeninduslaiskus kliendi kaotamist.
Autor: ÄP