Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoone lammutamine eeldab projekti koostamist
Hoone osaliseks või täielikuks lammutamiseks peab olema lammutusprojekt. Kui jäätmeid tekib üle 100 kuupmeetri, peab projektis olema ka jäätmekava, kus näidatakse, kui palju jäätmeid tekib ja kus neid utiliseeritakse.
Täielikult võib hooneid lammutada kopaga, käsitsi, õhkides või neid võimalusi kombineerides. Kui hoone lammutatakse osade kaupa, tuleb pärast projekti koostamist lammutada hoone osa projektis ette nähtud viisil.
Lammutustööde järjekord on vastupidine ehitusele: alustada tuleks ülevalt alla ja seest väljapoole. Jälgida tuleb, et ei kuhjataks kokku suuri ja raskeid tarindeid, kuna hoone võib selle tagajärjel läbi vajuda.
Lammutatud konstruktsioonid tuleb paigutada nii, et need ei segaks tööde käiku.
Kõik põrandasse ja seintesse tekkinud avad tuleks piirata, et lammutusele sattunud inimestel ei tekiks allakukkumise ohtu.
Kivi- ja betoonkonstruktsioonidest hoone lammutamise kergendamiseks sobivad näiteks hüdrovasaraga väikelaadurid, mis soovitatavalt võiksid kaaluda alla ühe tonni.
Jäätmeid võib purustada kohapeal või anda ladestamiseks ja töötlemiseks jäätmekäitlusluba omavatele ettevõtetele. Vedamiseks on sobivaim kasutada teisaldatavaid prügikonteinereid.
Prügi on soovitatav ? ka odavam ? sorteerida tegevuskohal erinevatesse konteineritesse liikide kaupa (puit, kivi, metall jm). Veokulude kalkuleerimisel tasub arvestada lammutatava objekti mahu kasvuga ? seina kubatuur muutub pärast lammutamist umbes kahekordseks.
Autor: Taavi Lass