Me peame lätlaste ja leedulastega kokku hoidma

Üks Eesti meedia aruteluteema on, miks Eesti firmad ostavad nt Lätist allhanke korras sisse ühe või teise kauba tootmise ning panevad peale oma kaubamärgi. Kas sellist asja ikka sobib teha ja kas see ei ole tarbija petmine?

Balti regioonis on üksteisele allhanke tegemine pigem kulude optimeerimine ja tarbijale täiendavate võimaluste andmine. Kui lätlased, kellel on nt Trulli jäätise tootmiseks liin olemas, seda Balbiinole ei toodaks, siis ei saakski me sellist jäätist Eestis pakkuda.

Eestlane on naljakas rahvas: palju on olnud juttu, kui paha on see, kui Eesti firmad teevad odava tööjõuna allhanget lääne suurfirmadele, kes panevad peale oma kaubamärgi ja riisuvad kasumikoore. ?Kus on meie oma brändid?!? küsitakse tihti. Nüüd, kui mõned Eesti firmad saavad sellega hakkama, viibutatakse näppu.

Tegelikult on nii-öelda rist-tootmise puhul, kus sageli teeb üks konkurent teisele allhanget ja vastupidi, mitu eri tasandit. Baltimaades ei ole esimene põhjus sugugi mitte kaubamärk, mille väärtus vähemalt Eesti firmade puhul tavaliselt maailmaklassi ei küüni, vaid hoopis lihtsam ja pragmaatilisem ? kulude kokkuhoid ja efektiivsem äriajamine.

Tootmises on üksikud eriseadmed üldjuhul väga kallid ja tasuvad ettevõtjale ära vaid siis, kui nad piltlikult öeldes ööpäev läbi huugavad ja toodangut annavad. Paraku on just spetsiifilisemate seadmete häda, et kohalik väike turg ei suuda tagada neile piisavat rakendust. Balbiino on lõunanaabritele mõne eriliiniga ? mis meil on, aga neil ei ole ? sellist allhanget teinud juba ligi seitse aastat. Kusjuures, vähemalt Baltimaades on tootmise kvaliteet väga sarnane ? Läti ?saldejums? on küllap kõige tuntum lätikeelne sõna eestlaste hulgas. Oleme osalenud kauba maitsete loomisel koos partneriga, mitte ei pane lihtsalt oma kaubamärki peale. Seega peamist riski, kehva kaupa, meil ei ole.

Hoopis teisiti on asjad maailmas. Me oleme harjunud, et Adidase jooksukingad toodetakse Hiinas või Malaisias. Samadest odava tööjõuga maadest tulevad paljude juhtivate brändide tooted. Isegi Eestis oleme me sellega harjunud ja peame seda kuidagi loomulikuks.

Muidugi, brändiomanikele-tellijatele on probleemiks osutumas asjaolu, et brändiga avad uksi, kuid müüd kvaliteediga. Mitmed tippfirmad on saanud tagasilööke, kuna lääne kõrge kvaliteediga harjunud tarbijad ei lepi isegi väikeste puuduste-lohakustega, kui nad peavad hoolimata odava tööjõu kasutamisest maksma kauba eest n-ö täisraha. Lihtsam on müüa kaupa ?Made in USA? kui kaupa ?Made in China.?

Odava tööjõu kasutamine, mida on välisajakirjanduses sageli ka orjatööks nimetatud, toob suurfirmadele kaasa üha uusi probleeme. Kui seni on suurfirmad saanud odavat tööjõudu kasutada piiramatult, sest kohalikul rahval (nt Hiinas) puudus kapital, et ise tootmist alustada, siis nüüd on olukord selgelt pöördumas.

Kapitali tekkimisel pannakse lääne firmadele tootes omandatud oskusteave kiiresti suurt raha tegema. Kopeerimine on lihtne, kui tead, kuidas seda teha, ja raha jääb koju. Pole vaja müüa Ameerikasse, piisab, kui miljardilisel koduturul üht-teist korda saata.

Järjest rohkem tekib tugevaid Aasia firmasid, kelle puhul ei määra enam mitte ainult madal hind, vaid ka tõusev ja kohati väga hea kvaliteet. Parimaks näiteks on Samsung, aga ka Hyundai. Sellised firmad ei vaja enam kapitali ega brändi, vaid toodavad ja müüvad ise ning väga edukalt, ka läänes. Hinnaargumendile on hoogsalt lisandumas kvaliteediargument.

Muidugi on ka brändivargaid, kes müüvad imeodavalt näiteks Rolexi kelli, ja paraku on ka ebaausate tootjate kvaliteet üha tõusmas (just oskusteabe varguse najal). Nagu professionaalsete valerahategijategi puhul, on üsna raske vahet teha, mis on pettus ja mis aus kaup, kui just spetsiaalselt teemasse ei süvene.

Eesti-Läti-Leedu omavahelises koostöös selliseid probleeme ei ole. Keegi ei ürita odava tööjõu arvel rikastuda, kuna tal on lihtsalt ?nii vinge bränd?, ning teiselt poolt ei püüa keegi varastada oskusteavet ja selle peale oma äri püsti panna.

Eelistagem ikka eestimaist, sest sellel kaubal ja brändil on kindel kvaliteet, isegi siis, kui toote on teinud lätlased. Kindlasti oskavad meie naabrid paljusid asju sama hästi kui meie ja võib-olla mõnda asja ehk pareminigi.

Autor: Riho Niils