Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päästke Kalamaja!
Kalamaja elanikuna on 21. sajandi stiilis renoveerimisvaimustust nii mõnigi kord valus vaadata: igaks juhuks välja vahetatud korralikku vana akent plastmassist analoog ei asenda. Korraliku vana täispuidust ukse tasemeni tüüpmõõtudega rauduks ei küüni.
Veel mõni aasta tagasi oli vast igal neljandal puitmajal hoonega sobimatu plastikaken, täna tuleb olla rõõmus, kui igal neljandal majal plastikakent ei ole.
Odav remont on miljööväärtuslikele piirkondadele kasu asemel kahju toonud, sest plastmassist analoogi puidu vastu tagasi vahetamine enam ei aita ? unikaalsed kremoonid, ümmarguste servadega tisleri loodud liistud ja nikerdused on igaveseks kadunud.
Plasti ja raua fännide turvalisuse ettekäänded hakkavad samal ajal juba tõelise narruse mõõtu võtma: odava raudukse hinge lahtisaagimiseks ketaslõikuriga kulub vaid mõni minut, seevastu vana tugeva täispuidust ukse suudaks restauraator hõlpsasti maja ehteks muuta.
Võib-olla on toimuv aja märk? Vahest aitaksid trahvid? Võib-olla on hoopis selgitustöö nõrgaks jäänud? Võib-olla pole järelevalve piisav? Ehk aitab tulevikus mõtlemist muuta seegi asjaolu, et plastaken puithoonel alandab kinnisvara hinda?
Miljööväärtuslikud piirkonnad on aare, mida paljud omanikud hoidmise asemel hoolega rikuvad.