Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Remontides kukutakse ja vigastatakse terariistadega

Ketlin Priilinn 15. september 2004, 00:00

Bertona OÜ juhatuse esimehe Aivar Poska sõnul on ehitusel ja ka remondil põhilisteks õnnetusteks mitmesugused vigastused ja seda eeskätt tööriistade vale või hooletu kasutamise tõttu. Poska arvates tekitab lisaks sellele probleeme elementaarsete tööohutusreeglite rikkumine. ?Pean silmas selliseid, mida järgiks iga terve mõistusega inimene. Näiteks tihti ei kasutata ketaslõikuriga lõigates kaitseprille ja säde lendab silma. Sagedasti kukutakse kuskilt alla,? jutustab Poska.

Igasuguste õnnetuste ärahoidmiseks on Poskal töömeestele konkreetne õpetus. ?Ära topi oma nina sinna, kuhu ei ole vaja toppida, ja tegele sellega, mida sul kästi teha. Mõtle enne, kui midagi teed,? soovitab Poska. ?Kui seda järgitakse, siis jäävad ka paljud õnnetused ära.?

Klendros OÜ juhataja Gunnar Prems räägib, et kõige sagedamini tuleb ette haamriga sõrme pihta löömist. ?Päris kontide murdmiseni pole asi õnneks läinud,? ütleb Prems. ?Aga plaastrikarp peab kindlasti alati käepärast olema.?

Premsi sõnul otsest õnnetuste vältimise teed ei olegi, tuleb lihtsalt silmad lahti hoida. ?Töömehed teevad päev otsa põhimõtteliselt ühesuguseid liigutusi, mis muutub rutiiniks, ja nii need õnnetused tulema kipuvadki,? leiab Prems. ?Käed on ikka alatasa puruks. Suuremaid kukkumisi saab aga vältida kõikvõimalike tugede ja nööride abiga.?

?Sisselõikamised saagide ja elektriliste terariistade kasutamisel,? vastab Pakri Ehituse juhataja Indrek Valtna küsimusele, millised õnnetused tema arvates sagedamini juhtuvad. ?Tuleb olla ettevaatlik, ettevaatus aga tuleb liigagi sageli õnnetute kogemuste kaudu.?

Allan Roosipuu, Sindel Ehituse OÜ juhataja, leiab aga, et töömeeste suurimaks ohuks on kõrgustest kukkumine, samuti elektrilöögid. ?Isolatsioonid peavad korras olema, see on kõige tähtsam,? ütleb ta.

Endal on juhtunud väiksemaid äpardusi, näiteks sõrme lõikamisi. Korra on ka liiga nõrgalt kinnitatud riiul kaela kukkunud, õnneks ei teinud see suuremat häda. Pojal juhtus aga paari aasta eest küll päris kõhedusttekitav lugu. Ta ronis aknalauale, et kardinapuud paigaldada, aken oli aga avatud. Mingi õnnetu juhuse tõttu kaotas ta aga tasakaalu ja kukkus teise korruse aknast alla asfaldile. Esialgu ei olnudki ta eriti mingit valu tundnud, aga üritades püsti tõusta avastas ta, et see ei taha kuidagi õnnestuda. Kaastundlik möödakäija kutsus kiirabi ning haiglas diagnoositi pojal reieluu murd. Lahtise akna juures turnimine oli muidugi suur rumalus, aga ega selliste asjade peale ei mõelda tihtipeale enne, kui õnnetus käes.

Tegin köögis remonti ja tahtsin hakata vana pistikut vahetama. Seda eemaldades tekkis paar korda pabin, et äkki saan elektrilöögi, lootsin aga, et nii ei juhtu. Pistik sai siiski edukalt eemaldatud. Ka juhtmed said uue pistiku külge, kuid kui oli tarvis juhtmed kruvidega kinni keerata, siis võtsin ühe käega mõtlematult pistiku metallplaadist kinni ja hakkasin teise käega kruvikeeraja abil kruvi kinnitama. Sel hetkel sain kerge elektrilöögi. Mõistsin, et oleksin võinud elektri välja lülitada. Lugu võinuks tunduvalt halvemini lõppeda. Üritan nüüd meeles pidada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:44
Otsi:

Ava täpsem otsing